Korp! '''Fraternitas Viliensis''' oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i varjunime all tegutsev ühendus, kes soovis luua ametlikult kinnitatud Eesti[[eesti]] oma üliõpilaskorporatsiooni. [[1881]]. a. lõppes ebaõnnestunult katse registreerida eesti korporatsiooni [[Vironia]]. - seetõttuSeetõttu loodi ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]], et eesti üliõpilastel oleks olemas vormiline võimalus koos tegutsemisekstegutseda.▼
{{toimeta}}
▲Korp! Fraternitas Viliensis oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i varjunime all tegutsev ühendus, kes soovis luua ametlikult kinnitatud Eesti oma üliõpilaskorporatsiooni. 1881.a. lõppes ebaõnnestunult katse registreerida eesti korporatsiooni [[Vironia]] - seetõttu loodi ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]], et eesti üliõpilastel oleks olemas vormiline võimalus koos tegutsemiseks.
[[1888]]. a. võttis [[Villem Reiman]] taas üles korporatsioonina registreerimise küsimuse. Initsiatiiviga nõustuti ja [[22. veebruarilveebruar]]il [[1890. a.]] peetipeetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta «Fraternitas Viliensis», värvideks [[sini-must-valge]]. Allakirjutajaist oli 21 senisest EÜS Vironia nimistust ja 9 väljastpoolt. Viimaste hulgas oli ka [[Jaan Tõnisson]]. Korporatsioonide vanematekogult tuli jaatav vastuvõtmiseotsus, kuid õppeosakonna kuraator jättis avalduse poliitilistel põhjustel kinnitamata. Korp! Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti [[EÜS]]-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. [[1891]]. a. teisel poolel, [[Jaan Tõnisson]]iTõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal, sondeeriti veelkordveel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased [[Jaan Tõnisson]], [[Oskar Kallas]] ja [[Villem Reiman]] aga oma sesukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! [[Fraternitas Viliensis]]eViliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel [[1900]] ja [[1904]], kuid enamus lükkas taolise otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! [[Fraternitas Viliensis]] EÜS-i allorganisatsioonina.
Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada kunagist kavandatud Fraternitas Viliensist, esitas 1904. a. novembris grupp EÜS-i liikmeid taotluse registreerida ametlikult [[korp! Aestia]] -, seekord juba eraldiseisva üksusenaeraldiseisvana EÜS-ist. RevolutsioonisündmusteRevolutsiooni tõttu ametlik korporatsiooni ametlik kinnitamine aga venis ning alles aastal [[1907]] asutati Tartus[[Tartu]]s esimene Eesti pinnal tegutsev ja eesti soost üliõpilasi koondav üliõpilaskorporatsioonkorporatsioon [[Fraternitas Estica]]. Et EÜS keeldus uuele korporatsioonile andmast korp! [[Fraternitas Viliensis]]eViliensise värve sini-must-valget, mis EÜS-i käes hoiul olid, võttis ka vastloodud korporatsioon omale värvideks sini-rohe-valge.
