Anton Denikin: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
{{pooleli}}
[[Pilt:Anton Denikin.jpg|thumb|300px|Anton Denikin oma tagasiastumise päeval 1920.]]
'''Anton''' Ivanovitš '''Denikin''' [ant'on iv'aanovitš den'iikin] (Антон Иванович Деникин; [[16. detsember]] [[1872]] – [[8. august]] [[1947]]) oli [[Venemaa|Vene]] sõjaväelane ([[kindralleitnant]]), üks [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] relvastatud üksuste [[Vabatahtlike Armee]] ja [[Lõuna-Venemaa relvajõudRelvajõud]]ude juhte [[Vene kodusõda|Venemaa kodusõjas]].
 
==Noorus==
[[1918]]. aasta jaanuaris oli Denikin 1, Vabatahtlike diviisi ülem, [[1. Kubani sõjaretk]]e ajal oli Denikin kindral [[Kornilovi Vabatahtlike Armee]] juhataja asetäitja; pärast [[Lavr Kornilov]]i hukkumist ajal [[Jekaterinodar]]i piiramisel, kui mürsk purustas ta peakorteri ning Kornilov sai surmavalt haavata, sai Denikinist valgekaardi nn [[Vabatahtlike Armee]] ülemjuhataja.
 
Denikin juhatas [[2.Kubani sõjaretk]]e ning juhtis võitlust Punaarmee, 11. armee vastu. [[1918]]. aasta septembris pärast kindral Aleskejevi surma, määrati ta Vabatahtlike Armee Ülamjuhtajaks ja [[1918]]. aasta detsembrist oli Denikin [[Lõuna-Venemaa Relvajõud]]ude ülemjuhataja. Pärast ebaõnnestunud pealetungi Moskvale 1919. aastal ja lüüasaamist Punaarmee käest andis ülemjuhatuse üle [[Peter von Wrangell]]ile ja [[1920]]. aastal emigreerus Denikin [[Inglismaa]]le, kus kolis edasi [[Belgia]]sse ning seejärel [[1926]]. aastal [[Prantsusmaa]]le.
Välismaal tegeles kirjandustegevusega
 
Prantsusmaalt emigreerus Denikin 1945. aastal Ameerika Ühendriikidesse, kus Denikin pürast surma maeti algul [[Jackson (New Jersey)|Jackson]]i linna, [[New Jersey]] osariigis, [[USA]]s, ning tema abikaasa Pariisi. [[2005]]. aastal maeti nende põrmud ümber [[Moskva]] [[Donskoi klooster|Donskoi kloostri]] kalmistule.
==Kirjandustegevus==
*Vene mäsu märkmed (''«Очерки русской смуты»''), 5 kõidet
*''«Офицеры»'' (Париж, 1928),
*''«Старая армия»'' (Париж, 1929-1931),
*''«Русский вопрос на Дальнем Востоке»'' (Париж, 1932),
*''«Брест-Литовск»'' (Париж, 1933),
*''«Кто спас Советскую впасть от гибели?»'' (Париж, 1937),
* ''«Мировые события и русский вопрос»'' (Париж, 1939),
*воспоминания ''«Путь русского офицера»'' (Нью-Йорк, 1953)
 
 
74 546

muudatust