Erinevus lehekülje "Anšluss" redaktsioonide vahel

Lisatud 5294 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
P
{{allikad}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1985-083-10, Anschluss Österreich, Wien.jpg|thumb|Austria märtsis 1938]]
 
Anšlussiga sai Austriast [[Suur-Saksamaa]] osa nimetusega [[Ostmark]].
 
== Anšluss ==
=== Hitleri esimesed sammud ===
 
1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava.
 
Pärast pikka aega kestnud Saksa-poolset survet, kohtus Hitler 12. veebruaril 1938 [[Berchtesgaden]]is [[Kurt Schuschnigg]]iga, Austria kantsleriga, ja esitas ultimaatumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valituse etteotsa, kuna vastasel juhul ta kasutab sõjalist jõudu.
 
Schuschnigg täitis Hitleri nõudmised ning nimetas siseministrina ametisse [[Arthur Seyss-Inquart]]i ning portfellita ministriks teise natsi, [[Edmund Glaise-Horstenau]].
 
Schuschnigg oli juba enne veebruarikuist kohtumist märkimisväärse Saksa surve all. 1938. aasta jaanuaris eemaldati Hitleri nõudmisel Austria armee ülemjuhataja [[Alfred Jansa]]. Jansa ja tema kaaskondlased olid loonud plaani Austria kaitseks Saksa rünnaku eest. Hitler soovis Austria-poolset rünnakut igal juhul vältida.
 
Järgnenud nädalate jooksul taipas Schuschnigg, et tema vast ametisse nimetatud ministrid töötasid selle nimel, et saavutada Schuschniggi mõjuvõim. Schuschnigg püüdis koguda toetust kogu Austria, muu hulgas ka sealsete elanike seas. Esimest korda pärast 12. veebruari 1934 võisid sotsialistid ja kommunistid ilma seadust rikkumata esineda avalikkuse ees. Kommunistid teatasid nende tingimusteta toetuse eest Austria valitsusele. Sotsialistid nõudsid Schischniggilt mõningaid järeleandmisi, enne viimasega koalitsiooni astumast.
 
 
 
=== Schuschnigg teatab referendumist ===
 
Viimase võimalusena säilitada Austria iseseisvus, kuulutas Schuschnigg välja [[referendum]]i. Selleks et rahvahääletus õnnestuks, seadis Schuschnigg valimiseaks 24 eluaastat, seda seepärast, et noorte seas oli palju neid, kellele sümpatiseeris natside ideoloogia. Oli selge, et [[Hitler]] ei saanud pealt vaadata olukorda, kus Austria deklareerib oma iseseisvust referendumi teel. [[Saksa Propagandaministeerium]] kuulutas pressiteates, et Austrias on puhkenud [[tänavarahutused]] ning Austria elanikud soovivad Saksa sõjaväe abi korra tagamiseks. Schuschnigg teatas selle peale viivitamatult, et teated rahutustest on väärad.
 
11. märtsil 1938 esitas Hitler Schuschniggile ultimaatumi, milles nõudis, et kogu võim Austrias antaks üle Austria natsionaalsotsialistidele või ta on sunnitud kasutama sõjalist jõudu. Ultimaatumile sooviti vastust keskpäevaks, mida pikendati veel kaks tundi. Vastusest hoolimata, oli Hitler juba allkirjastanud direktiivi vägede sissesaatmiseks Austriasse kella üheks.
 
Schuschnigg otsis meeleheitlikult abi Läänelt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt, kuid kuna kumbki ei olnud valmis astuma samme Austria iseseisvuse päästmiseks, astus Schuschnigg kantsleri ametist tagasi. Oma tagasiastumisest teatas Schuschnigg ka raadioeetris, kus teatas, et lubas natsidel valitsus üle võtta et vältida verevalamist. Samal ajal Austria president [[Wilhelm Miklas]] keeldus ametisse nimetamast natsimeelset [[Arthur Seyss-Inquart]]i ning palus teistel Austria poliitikutel, nagu Michael Skubl'il ja Sigismund Schilhawsky'l, ametisse astuda.
 
Natsid olid hästi organiseeritud. Mõne tunniga õnnestus neil üle võtta mitmed [[Viin]]i alad, muu hulgas Austria Siseministeerium, kontrollides nii kohalikku politseid. Kuna Miklas jätkuvalt keeldus ametisse nimetamast natsimeelset valitsust, eesotsas Seyss-Inquartiga, ei saanud viimane Austria valitsuse nimel saata Hitlerile palvet saata Austriasse Saksa vägesid korra tagamiseks. Hitler sattus raevu. Umbes kella kümne ajal õhtul katkes [[Hermann Göring|Göringi]] ja Hitleri kannatus ning telegramm abipalvega saata väed Austriasse korda tagama, mida oodati Austria valitsuselt, võltsiti. Umbes keskööks olid kõik kriitilise tähtsusega ametiasutused ja hooned [[Viin]]is langenud natside kätte. Tähtsamad poliitikud ja valitsusliikmed olid vangi langenud. Viimaks oli ka Miklas valmis Seyss-Inquarti kantslerina ametisse nimetama.
 
=== Saksa vägede interventsioon Austrias ===
 
[[File:Bundesarchiv Bild 146-1985-083-10, Anschluss Österreich, Wien.jpg|thumb|Rahvahulgad Viinis tervitamas Saksa vägesid.]]
 
12. märtsi hommikul ületas Saksa 8. armee Saksa-Austria piiri. Austria armee ei osutanud neile mingit vastupanu. Vastupidiselt tervitasid austerlased sissetulnud saklasi haakristilippudega, lillede ja natside tervitusega. Seetõttu on seda Saksa vägede sissetungi nimetatud ka ''Blumenkrieg''-iks (lilledesõda). [[Wehrmacht]]i jaoks oli see esimeseks suureks masinavärgi katseks. Kuigi sissetulnud väed olid kehvalt organiseeritud ja üksustevaheline kooskõlastus nõrk, siis sel polnud otsustavat tähtsust, kuna mingeid lahinguid aset ei leidnud. Küll aga sundis see valvsaks tegema Saksa vägede ülemaid edaspidiste rünnakute suhtes.
 
Hitleri auto ületas piiripunkti pärastlõunal, läbides [[Braunau Inni ääres|Branau]], Hitleri sünnikodu. Õhtupoolikul saabus ta [[Linz]]i ja andis innuka tervituskõne kohalikus raekojas. Sealsete inimeste meeleolu oli sedavõrd aukartust äratav, et Göring ütles oma telefonikõnes: "Siin toimub uskumata juubeldamine. Me isiklikult ei arvanud, et meie saabumine on niivõrd meeliülendav."
 
== Vaata ka ==