Lään: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
'''Lään''' ehk [[feood]] (saksa keeles ''Lehn'', ''Lehen'' ) on kõrgematelt vaitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud maa (maa-ala), [[linn]] või [[kindlus]].
Lääni mõiste sai alguse saksa õigusruumis. Hiljem levis lään kogu [[keskaeg]]ses õigusruumis kasutatava
*[[10.sajand|10.]]-[[12.sajand]]il muutusid läänid [[pärimisõigus]]e järgi päritavateks maaüksusteks. *[[13.sajand]]il kujunes välja [[lääniõigus]]. Lääniõiguse seaduslikud alused on kirja pandus [[Saksi peegel]]is (saksa keeles ''[[Sachsenspiegel]]'' ) aastal [[1227]]. *Saksi peegel kehtis keskajal Põhja - [[Saksamaa]]l, Eestis kuni kehtestati [[Liivimaa õiguspeegel]] aastal [[1337]] *[[Saksamaa]]l kehtis läänisüsteem [[15.sajand]]i lõpuni. *[[Eesti]]s kadus läänisüsteem tunduvalt hiljem. Aastal [[1783]] muudeti see vene [[Keiser|keisri]] [[ukaas]]iga [[allood]]ideks.
Lääne jagasid:
Tavaliselt jagasid lääne [[süserään]]id: [[Kuningas|kuningad]], suur[[feodaal]]id ([[senjöör]]id) või kiriku võimukandjad. Lään anti [[vasall]]ile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maaalal elavate talupoegadega või muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka [[linn]]u või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. ▼
*[[süserään]]id, kes olid omal maal kõrgemad majndusliku ja poliitilise võimukandjad – [[kuningas]], [[vürst]], [[hertsog]].
*[[Senjöör]]id – suur[[feodaal]]id, [[korporatsioon]]id, [[klooster]], [[linn]].
▲
[[Eesti]]s läänistatud linnadeks olid [[Haapsalu]], [[Narva]], [[Paide]], [[Viljandi]].
| |||