Gustav Ränk: erinevus redaktsioonide vahel

Jõudnud 1944. aasta hilissügisel põgeneda [[Rootsi]], õnnestus Gustav Rängal jätkata ka võõrsil kohe tööd oma erialal - algul Stockholmi Rahvateaduslikus Instituudis ning alates 1955. aastast kuni pensioneerumiseni 1969. aastani [[Stockholmi Ülikool]]i etnoloogiadotsendina. [[Rootsi]] aastatel jätkus tegevus ka teadlasena. Juba Eestis alustatud ehitiste uurimise viis G.Ränk lõpule monograafiaga Põhja-Euraasia rahvaste eluruumi traditsioonilisest sisejaotusest ja selle põhjustest. Õnnelike arhiivileidude najal valmisid ülevaated [[Baltikum]]i 17. sajandi mõisa- ja kõrtsiarhitektuurist. Baltimaade talupoegliku piimamajanduse idaeuroopalike iseärasuste uurimise tulemusena valmis 1971. aastal monograafia “Piimast juustuni”, millest 1987. aastal avaldati uustrükk. Lisaks monograafiatele ilmus G.Ränga sulest ligi 200 lühemat artiklit ja uurimust. Lisaks teadusöödele jõudsid trükki ka Gustav Ränga kaks kultuurilooliselt olulist mälestusteraamatut “Sest ümmargusest maailmast” (1979) ja “Laiemasse maailma” (1988). Tunnustusena teadusliku tegevuse eest valiti G.Ränk Euroopa etnoloogide ühisorgani, ajakirja [[Ethnologia Europea]] rahvusvahelise toimetuskolleegiumi liikmeks.