Gustav Ränk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Gustav Ränk - Eesti üks silmapaistvamaid etnolooge - sündis [[18. veebruar]]il (ukj.) [[1902]] [[Saaremaa]]l Karja kihelkonna Nõmme küla Orga talus. Alustanud 17-aastaselt kodukihelkonnas külakoolmeistrina, jätkas G.Ränk heitlike aegade ja olude kiuste edasiõppimist. 1921. aastal omandas ta [[Kuressaare]]s toimunud kursustel algkooliõpetaja kutse. Sõjaväeteenistusele järgnenud üleajateenimise ühendas G.Ränk õpingutega Tallinna Õhtukeskkooli Kolledžis, mille lõpetamine 1925. aastal andis talle õiguse astuda lõpuks [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonda. Paralleelselt õpingutega ülikoolis asus G.Ränk juba 1926. aastast tööle [[Eesti Rahva Muuseum]]is. [[Tartu Ülikool]]i lõpetas Gustav Ränk 1930. aastal juba tuntud teadlasena. 1931. aastal kaitses ta magistrikraadi ning temast sai ERM-i rahvateaduse osakonna juhataja. 1935. aastal ilmus trükist esimene kokkuvõtlik ülevaade eestlaste ainelisest kultuurist “Vana-Eesti rahvakultuur”. Kaitsnud 1938. aastal ka doktorikraadi teemal “Saaremaa taluehitused”, valiti G.Ränk seejärel [[Tartu Ülikool]]i esimeseks etnograafiaprofessoriks. Järgnenud sõjaaastate muutlikes oludes tuli G.Rängal täita ka ERM-i direktori ülesandeid. 1944. aastal tuli G.Rängal täita [[Tartu Ülikool]]i, [[Eesti Rahva Muuseum]]i ja teiste [[Tartu]] teadusasutuste
Jõudnud 1944. aasta hilissügisel põgeneda [[Rootsi]], õnnestus Gustav Rängal jätkata ka võõrsil kohe tööd oma erialal - algul Stockholmi Rahvateaduslikus Instituudis ning alates 1955. aastast kuni pensioneerumiseni 1969. aastani [[Stockholmi Ülikool]]i etnoloogiadotsendina. [[Rootsi]] aastatel jätkus tegevus ka teadlasena. Juba Eestis alustatud ehitiste uurimise viis G.Ränk lõpule monograafiaga Põhja-Euraasia rahvaste eluruumi traditsioonilisest sisejaotusest ja selle põhjustest. Õnnelike arhiivileidude najal valmisid ülevaated [[Baltikum]]i 17. sajandi mõisa- ja kõrtsiarhitektuurist. Baltimaade talupoegliku piimamajanduse idaeuroopalike iseärasuste uurimise tulemusena valmis 1971. aastal monograafia “Piimast juustuni”, millest 1987. aastal avaldati uustrükk. Lisaks monograafiatele ilmus G.Ränga sulest ligi 200 lühemat artiklit ja uurimust. Lisaks teadusöödele jõudsid trükki ka Gustav Ränga kaks kultuurilooliselt olulist mälestusteraamatut “Sest ümmargusest maailmast” (1979) ja “Laiemasse maailma” (1988). Tunnustusena teadusliku tegevuse eest valiti G.Ränk Euroopa etnoloogide ühisorgani, ajakirja [[Ethnologia Europea]] rahvusvahelise toimetuskolleegiumi liikmeks.
|