Aasovi sõjakäigud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
31. rida:
 
Tsaar andis välja [[ukaas]]i, mille kohaselt sõjaväkke astunud [[holopp|holopid]] said vabaks. Maaväed kasvasid kahekordseks (70 000 meest). Sinna võeti ka [[Doni kasakad]] ja [[kalmõki ratsavägi]].
 
Dnepri alamjooksule sasdeti jälle ratsavägi Šeremetevi juhtimisel (kuni 70 000 meest).
 
23.–26. aprillil hakkasid peajõud (75 000 meest) [[Aleksei Šein]]i juhtimisel liikuma maad ja vett pidi (Voronežist mööda Doni) liikuma Azovi poole. Peeter I asus oma galeerilaevastikuga Azovi poole teele 3. mail.
 
16. mail hakkasid Vene väed jälle Azovi piirama.
 
20. mail ründasid kadakad galeeridega Doni suudmes türklaste veolaevade karavani. Nad hävitasid 2 galeeri ja 9 väikelaeva ning hõivasid ühe väikese laeva. 27. mail läksjõudis laevastik (2 lahingulaev]]a, 4 tulelaeva, 27 galeeri jm) Leforti juhtimisel [[AasovoAasovi meri|Aasovi merele]] ning lõikas kindluse ära varustusest mere kaudu. Kohale14. juunil ilmus Doni suudmesse türklaste sõjalaevastiku [[flotill]] (23 laeva 4000 mehega), kuid türklased ei söandanud lahingusse astuda. Pärast kahe laeva kaotust nad lahkusid.
 
10. juunil ja 24. juunil löödi tagasi türklaste rünnakud (abiväed 60 000 tatarlase näol, kelle laager oli Azovist lõunas [[Kagalnik]]i jõe taga.
 
16. juulil viidi lõpule piiramise eeltööd. 17. juulil tungis 1500 Doni kasakat ja osa Ukraina kasakaid omavoliliselt üle välismüüri kindlusse ja kindlustus kahes [[bastion]]is. 19. juulil, pärast pikaajalist suurtükituld, Azovi garnison alistus. 20. juulil alistus ka [[Ljutihh]]i kindlus Doni kõige parempoolse haru suudmes.
 
Kindlus sai suurtükitule tagajärjel tugevasti kahjustada. Juba 23. juuliks kinnitas Peeter I uute kindlustuste plaani selles kindluses. Azovil ei olnud mugavat sadamat mereväebaasiks. Selleks valiti sobivam koht: 27. juulil 1696 rajati [[Taganrog]].
 
== Aasovi sõjakäikude tähtsus ning järellugu ==