Aasovi sõjakäigud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
31. rida:
Tsaar andis välja [[ukaas]]i, mille kohaselt sõjaväkke astunud [[holopp|holopid]] said vabaks. Maaväed kasvasid kahekordseks (70 000 meest). Sinna võeti ka [[Doni kasakad]] ja [[kalmõki ratsavägi]].
Dnepri alamjooksule sasdeti jälle ratsavägi Šeremetevi juhtimisel (kuni 70 000 meest).
23.–26. aprillil hakkasid peajõud (75 000 meest) [[Aleksei Šein]]i juhtimisel liikuma maad ja vett pidi (Voronežist mööda Doni) liikuma Azovi poole. Peeter I asus oma galeerilaevastikuga Azovi poole teele 3. mail.
16. mail hakkasid Vene väed jälle Azovi piirama.
20. mail ründasid kadakad galeeridega Doni suudmes türklaste veolaevade karavani. Nad hävitasid 2 galeeri ja 9 väikelaeva ning hõivasid ühe väikese laeva. 27. mail
10. juunil ja 24. juunil löödi tagasi türklaste rünnakud (abiväed 60 000 tatarlase näol, kelle laager oli Azovist lõunas [[Kagalnik]]i jõe taga.
16. juulil viidi lõpule piiramise eeltööd. 17. juulil tungis 1500 Doni kasakat ja osa Ukraina kasakaid omavoliliselt üle välismüüri kindlusse ja kindlustus kahes [[bastion]]is. 19. juulil, pärast pikaajalist suurtükituld, Azovi garnison alistus. 20. juulil alistus ka [[Ljutihh]]i kindlus Doni kõige parempoolse haru suudmes.
Kindlus sai suurtükitule tagajärjel tugevasti kahjustada. Juba 23. juuliks kinnitas Peeter I uute kindlustuste plaani selles kindluses. Azovil ei olnud mugavat sadamat mereväebaasiks. Selleks valiti sobivam koht: 27. juulil 1696 rajati [[Taganrog]].
== Aasovi sõjakäikude tähtsus ning järellugu ==
|