Franz II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:Hw-francis.jpg|thumb|''Franz II'']]
[[Image:Friedrich_von_Amerling_003.jpg|thumb|''Franz I Austria keisririigi insigniatega. [[Friedrich Amerling]]i maal.'']]
'''Franz Joseph Karl von Habsburg-LothringenII''' (Saksa-Rooma keisrinasündinud '''Franz IIJoseph Karl''' ning; Austria keisrina '''Franz I'''; [[12. veebruar]] [[1768]] [[Firenze]] – [[2. märts]] [[1835]] [[Viin]]) oli [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgide-Lotringite]] soostdünastiast viimane [[Saksa-Rooma keiser]] [[1792]]–[[1806]]; kuulutas [[1804]] [[Austria]] [[ertshertsogkond|ertshertsogkonna]] [[Austria keisririik|Austria keisririigiks]] ning ennastend esimeseks [[Austria keiser|Austria keisriks]] '''Franz I''' nime all, kellena valitses surmani.
 
Franzi vanemad olid keiser [[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)|Leopold II]] ([[1747]]–1792) ja tema abikaasa, [[Hispaania]] printsess María Luisa (1747–1792).
 
Aastal 18061804 sundis [[Napoleon I]] ta Saksa-Rooma keisri tiitlist loobuma ja 844 aastat püsinud peamiselt sakslasi ühendanud impeeriumi enam ei taastatud.
 
Franz I suutis säilitada oma riigi suhtelise iseseisvuse isegi Napoleoni võimu kõrgperioodil, seda paljuski tänu teise keisritiitli võtmisele. Aastal [[1809]] püüdis ta teiste Saksa riikide solidaarsustundele rõhudes korraldada ühissõda [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa]] vastu, kuid teised olulised Saksa riigid eelistasid toetada Napoleoni ning isegi [[Venemaa keisririik|Venemaa]] kuulutas Austriale sõja, olles parajasti vallutanud [[Rootsi]]lt [[Soome]]). [[Wagrami lahing]]us said austerlased lüüa ja Franz pidi leppima juba teise alandava kaotusega (esimene oli [[Austerlitzi lahing]] [[1805]]). Siiski suutis ta ka nüüd suhtelise iseseisvuse säilitada, peamiselt tänu osava poliitiku [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Metternich]]i abile, kelle ta samal aastal välisministriks määras. Metternich korraldas Franzi tütre [[Marie-Louise (Austria)|Marie-Louise]] abielu Napoleoniga, et saavutada Prantsusmaa keisri soosing. Liit Napoleoniga oli siiski vaid olupoliitika sunnitud käik. Kui too Venemaal lüüa sai, oli Austria üks esimesi, kes talle sõja kuulutas ning [[1815]] taastati [[Viini kongress]]il Austria suurriigistaatus täielikult.
 
Pärast Viini kongressi jättis Franz riigiasjad enamasti Metternichi hooleks, ehkki valvas, et kantsler midagi talle vastumeelset ette ei võtaks. Nii blokeeris ta suure hulga reforme, takistades oluliselt riigi moderniseerimist. Teda on oma valitsusaja lõpus iseloomustatud kui melanhoolset, tegevusetut, kuid ka äärmiselt ranget monarhi, kes püüdis kogu riigivalitsemisele staatilisust peale suruda, valmistades sellega mõneti ette [[1848. aasta revolutsioon]]i, eriti seetõttu, et määras oma järglaseks vanima poja [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinandi]], kes oli sisuliselt teovõimetu.
 
== Isiklikku Perekond==
#Esmakordselt Abieluabiellus Franz [[6. jaanuar]]i [[1788]], [[Württemberg]]i hertsoginnaprintsess Elisabethiga (1795-17901795–1790), kes oli -[[WürttembergWürttembergi hertsog]]i hertsogi [[Friedrich II Eugen]]i tütrega;tütar.
 
#Teistkordselt Abieluabiellus ta [[19. september|19. septembril]] 1790, [[Napoli kuningriik|Napoli]] ja [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] printsessi Maria Teresaga (1772-18071772–1807)-, kes oli Napoli ja Sitsiilia kuninga [[Ferdinando IV]] tütrega; tütar.
# Abielu 6. jaanuar 1808, Modena printsessi suurhertsoginna Austria Maria Ludovikaga (1787-1816) - Austria suurhertsogi Ferdinandi tütrega;
 
# Abielu 10. november 1816, Baieri printsessi Charlotte Augustega (1792-1873) - Baieri kuninga [[Maximilian I Joseph]]i tütrega;
Kolmandat korda abiellus Fraz 6. jaanuaril [[1808]] Maria Ludovikaga (1787–1816), kes oli [[Ferdinand Karl|ertshertsog Ferdinand]]i tütar.
 
Neljandat korda abiellus keiser [[10. november|10. novembril]] [[1816]], [[Baieri kuningriik|Baieri]] printsessi Charlotte Augustega (1792–1873), kes oli [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I (Baieri kuningas)|Maximilian I]]i tütar.
 
{{algus}}