Aasovi sõjakäigud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
41. rida:
== Aasovi sõjakäikude tähtsus ning järellugu ==
[[
Aasovi sõjakäigud näitasid praktikas suurtükiväe ja sõjalaevastiku tähtsust sõjapidamisel. Tegu on silmapaistva näitega laevastiku ja maaväe koostööst mereäärse kindluse piiramisel.
Sõjakäikude ettevalmistamine tõi välja Peeter I organisatoorsed ja strateegilised võimed. Esimest korda ilmnesid tal oskus teha ebaõnnestumisest järeldusi ning koguda jõudu korduslööki andmiseks.
Hoolimata õnnestumisest sai pärast sõjakäike ilmseks, et saavutatust ei piisa väljapääsuks mereke, sest ilma [[Krimm]]i või vähemalt [[Kertš]]i vallutamiseta oli [[Must meri|Mustale merele]] endiselt võimatu pääseda. Azovi enda käes hoidmiseks oli tarvis laevastikku tugevdada. Laevastiku ehitamist tuli jätkata ning
20. oktoobril 1696 kuulutas [[Bojaaride duuma]] välja merelaevade ehitamise otsuse. Kinnitati ulatuslik laevaehituse programm (52 (hiljem 77) laeva). Selle finantseerimiseks kehtestati uusi koormisi.
52. rida:
22. novembril anti välja ukaas aadlikke välismaale õppima saatmiseks.
Sõda Türgiga ei olnud lõppenud, mistõttu organiseeriti jõudude paigutuse paremaks teadasaamiseks, Türgi-vastases sõjas liitlaste leidmiseks ning juba olemasoleva liidu [[Püha Liiga]] kinnitamiseks ning ka Vene riigi positsiooni tugevdamiseks [[Suur saatkond]].
== Viited ==
| |||