Erinevus lehekülje "Kihtvulkaan" redaktsioonide vahel

Lisatud 31 baiti ,  14 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
 
Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast [[Ränioksiid|ränirikkam]]. Ränirikkus toob kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt [[Plahvatuslik vulkanism|plahvatuslikkuse]], sest väheneva [[Rõhk|rõhu]] tõttu magmast vabanevad [[gaas]]id ei pääse vulkaanilõõrist välja. Kihtvulkaanide pursked on enamasti väiksed kuni mõõdukad. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise, näiteks [[Crater Lake]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Näiteks [[Etna]] ja [[Stromboli]] on tuntud peaaegu pideva tegutsemise järgi, samas on Fuji viimasest purskest möödunud juba 300 aastat, rääkimata vulkaanidest, mis pole tegutsenud tuhandeid aastaid, kuid millede arvamine [[kustunud vulkaan]]ide hulka võib olla ennatlik. Plahvatuslike pursetega on seotud ka püroklastilise materjali teke, mis vulkaani nõlvadel tihti kiht-kihilt vaheldub laavavooludega.
 
==Vaata ka==
*[[Kilpvulkaan]]
 
[[Kategooria:Vulkanoloogia]]
15 887

muudatust