Vikipeedia

Tõstamaa vald: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Epp (arutelu | kaastöö)
99 361 muudatust
Resümee puudub
Aasta ja poolteist tagasi valla lehekülgedelt mahakirjutatu välja
1. rida:
{{See artikkel|räägib praegusest vallast; 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit [[Tõstamaa vald (1939)]]}}
{{EestiVald|Tõstamaa|lipp=[[Pilt:EE Tastamaa fl.gif|150px|Tõstamaa valla lipp]]|vapp=[[Pilt:EE Tastamaa.gif|100px|Tõstamaa valla vapp]]|keskus=Tõstamaa|pindala=261|elanikke=1600 (seisuga 1.01.2006)|kaart=[[Pilt:Eesti tostamaa vald.png|260px|Tõstamaa valla asendikaart]]}}
{{kopipeist|allikas=http://www.tostamaa.ee/client/default.asp?wa_id=31}}
{{EestiVald|Tõstamaa|lipp=[[Pilt:Tostamaa_valla_lipp.png|150px|Tõstamaa valla lipp]]|vapp=[[Pilt:Tostamaa_valla_vapp.png|100px|Tõstamaa valla vapp]]|keskus=Tõstamaa|pindala=261|elanikke=1600 (seisuga 1.01.2006)|kaart=}}
 
'''Tõstamaa vald''' on vald [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]].
8. rida ⟶ 7. rida:
 
== Asustus ==
Valla territooriumil asub Tõstamaa alevik ja 19 küla, sh asustatud saar Manilaid. Tõstamaa vallas elab 2007. aasta 1. jaanuari seisuga 1592 inimest. Asustus on ebaühtlane –alevikus elab 611 inimest, Kõpus vaid 7 inimest. Elanike keskmine asustustihedus on 6,1 in/km2.
 
Valla suurim keskus ja ainuke tiheasustusala on Tõstamaa alevik, mis on üks Pärnu maakonna kolmanda astme keskustest.
Lisaks Tõstamaale on vallas ajalooliselt välja kujunenud piirkonnad Kõpu - Pootsi, Seliste, Kastna ja Tõhela. Küladele on külarahvas valinud külavanemad.
 
Valla tegutseb kolm külaseltsi - Tõhela, Seliste ja Kavaru.
 
Valla elanikud on aktiivsed, ametlikult lisaks külaseltsidele tegutsevad kaks kogudust, kolm sihtasutust ning ka teisi erinevatel eesmärkidel loodud klubisid-seltse.
 
Lisaks on valla elanikud aktiivsed mitmete ülemaakonnaliste mittetulundusühingute, sihtasutuste tegevuses (MTÜ Pärnumaa Kodukant, MTÜ Pärnu Lahe Partnerlusgrupp, SA Kihnu Kultuuriruum ).
 
=== Alevik ===
[[Tõstamaa]]
24. rida ⟶ 12. rida:
=== Külad ===
Tõstamaa vallas on 19 [[küla]]: [[Alu küla|Alu]], [[Ermistu]], [[Kastna (Tõstamaa)|Kastna]], [[Kavaru]], [[Kiraste]], [[Kõpu (Tõstamaa)|Kõpu]], [[Lao]], [[Lõuka]], [[Manija]], [[Männikuste]], [[Peerni]], [[Pootsi]], [[Päraküla (Tõstamaa)|Päraküla]], [[Rammuka (Tõstamaa)|Rammuka]], [[Ranniku]], [[Seliste]], [[Tõhela]], [[Tõlli (Tõstamaa)|Tõlli]] ja [[Värati]] küla.
 
== Loodus ==
Tõstamaa on mereäärne vald ning seetõttu väga mitmekesise loodusega: on madalat ja kõrget kallast, veidi liivast randa, ranna- ja puisniitusid, kivikülvi, liivaluiteid, põlismetsa, kauneid jõgesid. Valla põhjapiiril asub liigirikka taimestikuga Nätsi-Võlla raba, läänepiiril Lindi sookaitseala, on kaks suurt kala- ja mudarikast järve – Ermistu ja Tõhela.
 
 
Tõstamaa valla piiri moodustab peaaegu 50 % ulatuses sopiline paljude väikeste põhjaloode-lõunakagu sihiliste kiviste neemede ja lahesoppidega rannajoon. Merepiir on Tõstamaa vallal Liivi lahega. Meri on madal ja saareline ning kivise põhjaga. Paljud rannaalad on kasvanud roostikku ja tihti on inimestele ligipääsmatud.
 
Tõstamaa valda jääb 55 väiksemat saart-laidu: 44 elanikuga Manija saar e. Manilaid, suurem asustamata saar Sorgu ning hulgaliselt väikseid laide (Heinlaid, Kiveslaid). Looduskaitse all on kokku 12 saart-laidu, peamiselt seal pesitsevate lindude pärast.
 
 
Tõstamaa ranniku ja Kihnu saare vahele jääb Liivi lahe osa Kihnu väin, mis on rahvusvahelise tähtsusega lindude koondumispaik, rändepeatus – ja puhkekoht. Rannikumeri on Euroopas ohustatud lindude pesitsusalaks.
 
 
Kõige kauni ja mitmekesise looduse säilitamiseks on loodud Kihnu Väina Merepark. Kuna tänapäeval ei saa ja ei ole võimalik hoida ainult loodust omaette, on eesmärgiks ka kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitsmine Liivi lahe Kihnu väina rannikualadel. Mereparki jääb Tõstamaa laiud (sh Manija ja Sorgu), rannikuala (Lindi - Pootsi – Tõstamaa – Saulepi (koos laidudega), Lindi sookaitseala, Tõhela ja Ermistu järv koos neid ümbritseva alaga ning Kihnu ja eelpoolnimetatud maismaaosade vahele jääv mereakvatoorium.
 
== Ajalugu ==
*[[1866]] – Uue vallaseadusega kaotasid mõisad valdade üle võimu. Seadus kohustas valdasid ise majandama ning selle tulemusena hakkasid vallad ühinema.
Nimetus “Tõstamaa” pidi tähendama kõrget maad, mis on kõlblik põlluharimiseks. Liivimaa kroonikas on aga piirkonda üldisemalt mainitud nimetusega mereäärne maa. Mereäärse põlluharimiseks sobiva maa ja nende algsete elanike kohta on ka vana rahvajutt:
*[[1891]] – Pootsi vald ühines Seli vallaga.
 
*[[1893]] – Kastna vald ühines Tõstamaa vallaga.
Tulnud läbi metsade ja üle soode põhja poolt kaks venda - Mart ja Tõnis. Roninud üle liivamäe ja astunud, kuni jõudnud mereni. Mehed pidanud nõu ja otsustanud: siia rajame elupaiga.
 
Rahuliku loomuga Mart hakanud põldu tegema ja maad harima. Rahutu verega Tõnist tõmmanud meri - temast saanud kalamees ja meresõitja. Kui Mardi perre sündinud esimene poeg, pannud ta sellelel nimeks Mart, Tõnis andnud oma esimesele pojale nimeks Tõnis. See komme kestnud põlvest põlve. Perekonnanimede panemisel nimetanud mõisahärra Mardi järglased Martsohnideks ja Tõnise omad Tõnissohnideks. Nii saanud Tõstamaa põlised põllumehed Martsonid ning kanged kalamehed ja kuulsad kaptenid Tõnissonid.
 
Sellest valla vapirattalgi üks pool mere- teine maameeste oma.
 
 
Esimesed kirjalikud teated “Tõstamaa” kohta pärinevad 1242.a, mil lahendati maatüli Lääne-Saare piiskopkonna ja ordu vahel. Maade jagamisel jäi ordule 2 tolleaegset kihelkonda : Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teineteisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. 1534. aastal mainitakse esmakordselt ka teisi valla piirkondi - Tõhela, Ermistu, Pootsi, Liu ja Värati. Rootsi aja alguse revisjoni järgi leiab mainimist juba 13 tänapäevalgi tuntud küla ja Tõstamaa kroonumõis.
 
Peale Tõstamaa oli piirkonnas veel teisigi mõisaid, igas mõisas oli oma vald – Pootsi, Seli, Tõstamaa ja Kastna. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal oma valda ei olnud. 1866. aasta Balti vallaseadus kaotas mõisate võimu valdade üle. Seadus sundis valdasid ise majandama, see kutsus esile aga valdade ühinemised. 1950 muudeti vallad külanõukogudeks. 1971.a. likvideeriti Seliste (1926. aastani Seli) külanõukogu, enamus alast liideti Tõstamaaga.
 
Pindalalt (261 km2) on praegune Tõstamaa vald peaaegu sama suur kui sõjaeelsed Seliste ja Tõstamaa kokku, elanikke on aga 2,5 korda vähem. Külanõukogu sai valla staatuse 17. juunil 1992.
 
 
 
*[[19. sajand|19. saj]]. algus - Igas [[mõis]]as oli oma vald – Pootsi, Seli, Tõstamaa ja Kastna. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal oma valda ei olnud.
*[[1866]] - Uue vallaseadusega kaotasid mõisad valdade üle võimu. Seadus kohustas valdasid ise majandama ning selle tulemusena hakkasid vallad ühinema.
*[[1891]] - Pootsi vald ühines Seli vallaga.
*[[1893]] - Kastna vald ühines Tõstamaa vallaga.
*[[1. aprill]] [[1939]] - Tõstamaa vallaga liideti [[Saulepi vald|Saulepi valla]] Rammuka, Rammukametsa, Suurtüki ja Jäärumetsa külad ning Vaiste asundustalud. Kihnule kuulunud postitalu anti [[Seliste vald|Seliste vallale]].
*[[1950]] – [[1951]] -– [[Kolhoos]]ide liitmisega liideti Tõstamaaga [[Soomra]] küla, mis tagastati [[Audru]]le [[1964]]. aastal koos [[Murru]] küla.
*19501950–1992 – 1992 - Tõstamaa valla aladel oli Tõstamaa [[külanõukogu]].
*[[1971]] -– Seliste külanõukogu liideti Tõstamaa külanõukoguga.
*[[17. juuni]] [[1992]] -– Tõstamaa külanõukogu muudeti Tõstamaa vallaks.
 
== Vaatamisväärsused ==
'''Loodusväärtused'''
 
1. [[Lindi looduskaitseala]] asub Tõstamaa ja Audru valla piiril Pärnu-Tõstamaa maantee ääres. Lindi sookaitseala moodustati 1981. aastal. 1999 ala laiendati: ühtseks looduskaitsealaks liideti neli kaitsealuse liigi elupaika ja Lindi soo, et hoida erinevaid taime- ja linnuliike, sookooslusi ning neid ümbritsevaid metsi. Siin on väga omapärane linnustik, sest esineb nii rabadele kui mererannikule iseloomulikke linde.
 
2. [[Pootsi park]] on 4,9 ha suurusega endine mõisapark. 19. saj. I poolel rajati klassitsistlikus stiilis mõisapark. Park koosneb kahest või õigemini ka kolmest eraldiseisvast pargiosast. Haruldustest kasvas siin ka saarvahtra teisend, mida esineb Eestis vaid üksikutel leiukohtadel.
 
3. [[Manija saar]] on Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar. 19. sajandil olnud saar riigi tagavaramaa, Pootsi mõisa heinamaa. Saarel oli heinamaavahi maja, paar küüni, ei ühtki puud, vaid kibuvitsa- ja pajupõõsad. 1933. aastal, kui Kihnu saar jäi kihnlastele kitsaks, kolis siia 22 peret, kokku 79 inimest. Täna elab saarel 44 inimest.
 
4. [[Sorgu saar]] Meremehed teavad Sorgu riffe Pärnu lahe sissesõidutee ääres juba ammustest aegadest, sest siin on hukkunud palju laevu. Pärnu sadama ehitamise aegu, 1864 pandi saarele puidust meremärk, mis asendati 1904. aastal punastest telliskividest silindrilise tuletorniga.
 
5. [[Tõrvanõmme mänd]] kasvab Tölli külas Tõrvanõmme talu juures, on pahkliku tüve ja omapärase laiuva võraga 8-haruline mänd. Puu kõrgus on 14,5 m, võra läbimõõt 24 m ja tüve ümbermõõt 90 cm kõrguselt üle 4,5 m . Kui männil oleks selline ümbermõõt rinna- ehk normaalkõrguselt, võiks teda pidada Eesti jämedaimaks männiks.
 
6. [[Tõstamaa luidestik]]- Tõstamaa-Varbla kõrgustiku lõunanõlval, paralleelselt Audru-Tõstamaa maanteega kulgevad kaks luiteahelikku, tähistades kunagise rannajoone asukohta. Tõstamaa aleviku külje all, luitel asub Tõstamaa kõrgeim mägi - Levaroti mägi.
7. [[Tõstamaa mõisapark]] rajati 19.sajandi teise poole algul peahoone ümber, hiljem laiendati veetorn-elamu ümber vabakujulise pargina. Mõisa ümber olev park on lagendikuline, seda kroonib kaharavõraline tamm , mille juurde asetati 1990.a. mälestuskivi rahvahariduse 300. aastapäevaks .
 
8. [[Tõstamaa paisjärv]] rajati Tõstamaa jõele Laagisoos toimunud maaparandustööde käigus 1972. aastal. Varjuline looduskaunis koht hakkas kohalikule rahvale meeldima ning kohe pärast paisutamist ehitati sinna laululava ja jaanitulepalts koos istepinkidega.
 
9. [[Kastna poolsaar]] on looduskaunis koht oma ligi 50 ha kadakasaluga, Kastna tammede (maakonna jämedaim ja vanim), Kastna mõisa ja pargiga. Maastik on nii valla, Kihnu väina merepargi kui ka maakonna üks väärtuslikemaid.
 
10. [[Ermistu järv]]e on rahvasuus kutsutud Tõstamaa -, Hermes -, Härmesi -, Ermistu- ja Mõisajärveks. Ermistu järv on Pärnumaa, ühtlasi ka Läänemaa suurim ja Eestis suuruselt üheksas. Järve pindala on 480 ha, suurim sügavus 2,9 m, keskmine sügavus 1,3 m.
 
11. [[Tõhela järv]] on Pärnu maakonna ja kogu Lääne-Eesti üks ilusamaid järvi. Suuruselt Eestis kümnes järv on 407 ha, keskmiselt ainult 1,3 m sügav, 3 km pikk ja 2 km lai.
 
12. [[Alu mägi]] on neli kilomeetrit pikk ja 50 - 100 meetrit lai, 5 - 6 meetrit ümbritsevatest maadest kõrgem seljak on siinses tasases piirkonnas silmapaistvaim kruusast ja liivast koosnev kõrgendik. Alu mägi on lausa kaetud rändrahnudega. Alu ja endise Murru küla ümbruses moodustavad need viie hektari suuruse kivikülvi (ühe aari kohta 90 rahnu), mida on nimetatud üheks markantsemaks Eestis.
 
13. [[Nätsi-Võlla rabamaastik]] paikneb Pärnu madaliku lääneosas ning Tõstamaa valla kirde osas. Maastiku moodustavad Nätsi - Võlla raba looduskaitseala koos ümbritsevate metsaaladega ning rabast lõunasse ja edalasse jäävad moreenseljakud.
 
 
'''Vaatamistväärivad hooned-rajatised'''
 
1. [[Tõstamaa mõis]] on tõstamaalaste uhkuseks. Mõisa on esmakordselt mainitud 1553.a. pantimiskirjas. Tõstamaa (sks. Testama) mõisa järelklassitsistlikus laadis härrastemaja on ehitatud aastatel 1875-77 varasema, 1804. aastast pärineva hoone kohale. 1921. aastast alates on mõisahoones tegutsenud kool. 1997. aastal alanud kapitaalse renoveerimise tulemusena on mõis-kool tõsine vaatamisväärsus.
 
2. [[Pootsi mõis]] on praegusel hetkel vaadatuna korruse võrra kõrgemaks ehitatud endine häärber. On säilinud 19. sajandi klassitsismi eelistatud ehismotiiv – sammasportikus fassaadil. 1962. aastal ehitati mõisahoonele teine korrus ja kohandati kooliks. Pootsi kool tegutses mõisas 25 aastat kuni hoone tagastamiseni õigustatud subjektidele.
 
3. [[Seli Püha Vassili kirik]] asub Seliste külas Pärnu-Varbla maantee ääres. Puust kirik ehitati valmis Riias munkade poolt, seejärel toodi lahtivõetult mööda jääteed kohale ja pandi 1861. aastal Selistes kokku. Kirik pühitseti 1864.
 
4. [[Tõstamaa kirik|Tõstamaa EELK kirik]] raskepärane suhteliselt madal hoone, ehitatati Pärnu meistrite poolt aastatel 1763 - 1768. Väljast toetavad seinu kummalgil pikiküljel neli massivset maakividest tugipiita. Madala paekivist müürikerega läänetorni toeks on kiriku sees kaks tugevat nelinurkset tulpa. Kirikul on aktiivne kogudus.
 
5. [[Pootsi-Kõpu Kolmainu Apostlik Õigeusu kirik]] on valminud 1873. aastal. Kirikus on mälestustahvel esimesele eestlasest piiskop Platonile (Pootsis sündinud Paul Kulbuschile). Kogudus asutatud 1847 ja tegutseb siiani. Kirik on muinsuskaitse all.
 
6. [[Tõhela – Murru Ristija Johannese Apostlik Õigeusu kirik]] on varemetes.
Enne oma kiriku ehitust kuulusid selle piirkonna õigeusklikud Seliste kogudusse, preester viis piirkonna rahvale jumalateenistusi läbi algul Ansutoa talus ja 1873. aastast Tõhela koolimajas. Kuna piirkonnas oli peaaegu 1200 õigeusklikku (u. 75% elanikest), siis asutati 1876. aastal oma kogudus. 1894. aastal osteti kiriku ehitamiseks maatükk ning juba samal aastal alustati ehitustöödega.
 
7. [[Kastna kirik|Kastna Püha Arseniuse apostliku-õigeusu kirik]] – ehitatud 1904. aastal bütsantsi arhitektuuri matkivas stiilis.
Kastna kandi rahvas kuulus varem teisel pool Tõstamaad asuvasse Seliste kogudusse nii nagu Tõhela rahvaski. Iseseisev Kastna kogudus loodi 1896. aastal. Samal aastal valmis väike puidust kirik.
 
8. Manilaiu tuletorn ehitatud 1933.a. Valge silindrilise raudbetoontorni märgi kõrgus on 8 m, merepinnast 9 m. Ainule viltuolev tuletorn Eestis (1967.a sügistorm).
 
9. [[Sorgu tuletorn]] on ehitatud 1864/1904. Punase silindrilise telliskivitorni märgi kõrgus on 16 m, merepinnast 19 m.
 
== Haridus ==
 
Olulisemad aastaarvud hariduselu kohta.
 
 
1688 Forceliuse koolist tulnud noormees õpetas 2 talve kümmet talurahva last. Alustati esimese koolimaja ehitamist, mille mõisniku pärijad aga ära keelasid: nemad andnud maa kirikule, mitte koolile.
1767 – 1770 Töötas külakool Tõhelas.
1801 Tõstamaa kihelkonnas töötas ainult kaks kooli. Kümme aastat hiljem polnud enam ühtki vallakooli.
1815 Kubermanguvalitsuse käsk: igasse valda tuleb ehitada vähemalt üks koolimaja. Ka Tõstamaale asutati üksikud koolid.
1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. Igas kihelkonnas, kus meeshingi on 2000, peab olema kihelkonnakool.
1840 Õppis Tõstamaa vallakoolis 30, Pootsis 20, Selis 13 ja Kastnas 12 last.
1849 Tõstamaal avati luterlik kihelkonnakool. Järgmisel aastal ehitati sellele koolimaja (Köstri).
1850 Avati esimesed õigeusu külakoolid.
1854 Õpilaste vähesuse tõttu lõpetas tegevuse Pootsi luterlik kool.
1908 Asutati Seli Kirjanduse Ringkond ja Tõstamaa Haridusselts.
1921/1922 Tõstamaa kool asus mõisa peahoonesse, Pootsi valitsejamajja.
1926 – 1945 töötas Tõstamaal kodumajanduskool.
1953 Tõstamaa kool muudeti keskkooliks. Esimene lend lõpetas 1957.a.
1962 Pootsi kool kolis mõisa härrastemajja. Seal hakkasid käima ka Seliste lapsed.
1968 Valmis Tõstamaa lasteaia esimene järk
1970 Tegevuse lõpetas Kastna kool.
1970 – 1982 oli Tõstamaa kool 8-klassiline.
1998 Pootsi kool alustas õppetööd remonditud endises internaadimajas, mõisa valitsejamajas
2000 - ei helisenud enam koolikell Tõhela Algkoolis ja sealsed õpilased alustasid kooliteed Tõstamaal, Pootsi Põhikool muudeti 6-klassiliseks algkooliks.
2001 suleti Pootsi Algkool ja liideti see Tõstamaa Keskkooliga. Lapsed õppisid siiski Pootsis. Õppetöö Pootsis jäi alles, kuna Tõstamaa vald ja Pärnu linn sõlmisid lepingu, mille kohaselt Pootsi internaati asusid elama-õppima 15 ja Tõstamaale 5 linna noorukit, kellede majanduskulud tasus linn täielikult.
2004 suleti ka reaalselt Pootsi kool, õpilased hakkasid käima Tõstamaa koolis.
 
Sündmused on välja nopitud Andrei Udu koostatud valla ajaloolisest ülevaatest.
 
Tõstamaa keskkool
Koolimaja mõisahoonele pandi nurgakivi 1804. aastal. 1831 läks mõis Stael von Holsteinide omandusse. Selle perekonna viimaseks esindajaks oli idamaade ajaloo ja keelte uurija, Pekingi ülikooli professor Alexander Stael von Holstein. Kaugel Hiinas tegutseva teadlasena puudus tal huvi oma isade kinnisvara vastu ja ta jättis mõisahooned kooli käsutusse. 1920. aastal alustas tööd Tõstamaa algkool, mis 1921. aastal kolis tühjaks jäänud mõisamajja.
 
84 aasta jooksul on Tõstamaa kool läbi elanud viis erinevat riigikorda, lugematul hulgal valitsusi ja koolireforme, samuti on vana mõisamaja korduvalt remonditud ja ümber ehitatud. 1996. aastal alanud kapitaalse renoveerimise tulemusena on kooli nägu sootuks muutunud. Meie kool võib uhkustada mõisaaegsete laemaalingutega, mida tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt. Aeg-ajalt koolimaja väisavad vilistlased ei jõua ära imestada, kui kauniks on kool võrreldes nende noorusajaga muutunud.
 
2006/2007 õppeaastal õpib Tõstamaa Keskkoolis 231 õpilast.
 
Tõstamaa Lasteaed
Esimesed ülestähendused lasteaia ajaloo kohta jäävad aastasse 1957, mil kahekorruselises puumajas avati mängurühm 15- le lapsele.
1968.a. veebruaris avati kaherühmaline lastepäevakodu 60-le lapsele ja 1982.a. veebruaris juurdeehitus, mille ruumides töötab lasteaed praegu. Lasteaias on kolm rühma 49 lapsega.
 
==Välislingid==
*[http://www.tostamaa.ee/ Tõstamaa valla koduleht]
*[http://www.parnumaa.ee/tostamaa/tt/ Tõstamaa Tuuled] -– Tõstamaa valla ajaleht
 
{{Pärnumaa}}
{{Tõstamaa vald}}
 
[[Kategooria:Tõstamaa vald| Tõstamaa vald]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tõstamaa_vald"