Vikipeedia:Vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel/Nüüdismuusika oskuskeele seminar jaanuar 2010: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
83. rida:
===14.00 Heili Einasto: Sõltumatu tantsu uute nimetuste otsinguil===
''In search for new names of independent dance''
Sõltumatu tants tähendab sõltumatust ooperiteatri aristokraatlikkusest, institutsionaalsusest, varasema traditsiooni nõuetest.
Duncani moderntantsu paradigma, loodus - lained. 1950-ndatel tekib USA-s protest moderntantsuga. Euroopasse jõudsid ameerika 30-ndate süsteemid 60-ndatel.
Inglismaal on kaasaegne tants seotud Marta Greyaniga ja selle tantsukooliga.
Eestis kuulutati vabaplastika nõuka ajal formalismiks. Seda viljeldi varietees, pantomiimis. Ihalus väiksema, mobiilsema, teatrimasinast sõltumatu tantsu järele sündis 80.ndate lõpus. Ei tahetud olla mitte niivõrd sisulislt uus, kuivõrd rajada uus struktuur, koreograaf-tantsija suhete hämardumine. Nordic Star 80-ndate lõpus ja Fine 5 90-ndate alguses.
Kui vabatantsu viljeldi balletis, siis nimetati seda neoklassikaliseks balletiks. Balletitantsijate jaoks on ballett hea tants ja muu tants on plastika, mida tehakse siis, kui enam balletti teha ei suudeta.
Marika Blossfeld tõi Eestisse nö ameerika avangardi 1991 Nordic Stari produktsioonina. Kõigis neis etendustes perfoomensikunsti elemente. Tegelikult oli see nö avangard pärit 70-ndatest, kuid Eesti kontekstis oli see uudne.
Sõltumatu tantsu etendusi saadab pidevalt küsimus, kas üldse on tegu tantsuga. Kas see on professionaalne? Eestis tähendab professionaalsus balletialast väljaõpet.
Fine 5 esimesed sõltumatu tantsu võtmes tööd tuginesid ameerika treeningsüsteemidele ja liitus mõistega moderntants. Sel ajal tulid koregraafid põhiliselt Ameerikast tänu isiklikele kontaktidele (Murdmaa). Ameerika orientatsioon ja teatud süsteemsus defineerisid teatud viisil moderntantsu. Priit Raud 1996 nimetas moderntantsuks ameerika tantsu ja kaasaegseks tantsuks euroopa tantsu. Priit rõhutab 2005, et kaasaegse tantsu puhul oluline on täielik vabadus.
60-ndatel 70-ndatel toimusid tegelikult ameerikas eksperimendid, milles kõige mittetantsulisega tegeldi ja mida taasavastatakse Euroopas.
Tantsu treeningusüsteemid sündisid tavaliselt ühe tantsuloovisiku ümber. Teatud koreograafia nõudis teatud treeningsüsteemi kasutamist ja treeningsüsteem kandus üle ka koreograafiasse.
1990-ndate teisest poolest on muutub olulisemaks kontakt Saksamaa ja Madalmaadega. Põhjuseks lähenemine Euroopa Liidule. Goethe Instutuudi toetused. Oluline Priit Raud ja TIKE tegevus. Kaasaegse tantsu paradigmale aitas kaasa festival Platvorm, mille üritused toimusid ka Eestis.
Eesti sõltumatu tantsu loojad seotud tihti festivalidega, mille on tavaliselt raha. Fine 5 on näiteks seotid Vitebski festivaliga Valgevenes, mis on Chagalli sünnilinn. Kaunase festival ei ole nii oluline. Saksa festivalidest on olised Berliini festivalid. Viinis on Impulsstanz. Podstamis, Hollandis on olnud eesti tööd esil. See on omakorda andnud teatud stiilidele Eestis kõlapinda.
Siit tulebki rõhumine nö kaasaegse tantsu kaardile, mitte niivõrd moderntants, mida peetakse ameerika mõjuks. Paljud tantsuloojad tahavad aga kaugeneda nö kaasaegsest tantsust, aga mitte ühineda ka ameerika moderntantsuga. Seetõttu on hakatud kasutama mõistet nüüdistants, millele selged vasted muudes keeltes puuduvad.
Saksamaal kasutatatkse pigem mõistet tantsuteater (Tanztheater).
===15.00 Arutelu===
| |||