Veritsev Kansas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MarkkuP (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
MarkkuP (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
Niisuguse asustamise võidujooksu põhjus oli järgmine. [[1820]] sõlmiti [[Ameerika Ühendriikide Kongress|USA kongress]]is leping nimega [[Missouri kompromiss]], mille põhjal oli [[orjandus]] USA-s lubatud vaid lõuna pool 36º30' laiuskraadi ja erandina põhja pool seda piiri üksnes Missouri osariigis. Kuid [[1854]] vastu võetud [[Kansase-Nebraska akt]] sisuliselt tühistas Missouri kompromissi, sest jättis orjuse lubatavuse nende territooriumide valge elanikkonna otsustada. Nebraska on liialt põhjas, et seal orjajõudu tasunuks kasutada, kuid Kansases algas meeleheitlik võitlus hääletajate arvu eest. Tekkis leppimatu vastuseis, millel oli palju muidki põhjuseid orjandusse suhtumise kõrval.
 
Et põhjaosariiklastest elanike hulk hakkas Kansases ületama lõunameelsete oma, siirdusid paljud relvastatud missourilased [[1854]] ja [[1855]] Kansasesse Lõuna mehi etteotsa valima, ning lõunameelsed võitsidki valimised. Taoline teise osariiki valima minek oli toona võimalik. [[1856]] kolisid lõunalased oma pealinna Lecomptoni – Lawrence’ist vaid 12 miili (19 km) kaugusele.
 
Relvastatud terrori algatasid lõunameelsed. Nad ründasid 1856 Lawrence'i, põletasid seal maha hotelli ja trükikojad ning viisid ära relvad. Hukkus üks Lawrence'i elanik. Vastuseks asus [[John Brown]] oma salgaga panema toime lõunameelsete tapmisi, keda tiriti kodudest välja ja tapeti mõõgahoopidega. Viimaseks vägivallatsemiseks jäi Marais des Cygnes’ jõe veretöö [[1858]]. aasta aprillis, mil Missourist tulnud lõuna rühmBorderrühm Border Ruffians (piirirojud) tappis viis põhjameelset meest.
 
Kokku hukkus Veritseva Kansase sündmustes 55 inimest.