Erinevus lehekülje "Vagula järv" redaktsioonide vahel

Lisatud 254 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
'''Vagula järv''' on [[järv]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru]] linnast 2 km lääne pool. Selle [[pindala]] on 518,7 [[hektar]]it.
 
Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati [[1934. a.]] üle 1 m. Praegu on järve absoluutne kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased[[liiv]]ased, kohati kruusased[[kruus]]ased või klibused[[klibu]]sed, lõunas ja kirdenurgas lubimudased[[lubimuda]]sed. Põhja pool leidub ka [[turvas|turbakallast]]. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev [[Järvere]], seal on endise [[Võru]] metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv [[park]]. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub [[limused|limuste]] kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki[[järvemaak]]i. Järvest on leitud mammuti[[mammut]]i ja ürgveise[[ürgveis]]e luid.
Järve [[pindala]]ks on mõõdetud 518,7 [[hektar|ha]].
 
Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad sisse [[Pühajõgi]], Kondi oja, Kivioja, lisaks annavad vett pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv [[Võhandu jõgi]] viib (nn. [[Itaalia kanalikanal]]i kaudu) Vagula vee Peipsisse[[Peipsi]]sse.
Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934. a. üle 1 m. Praegu on järve absoluutne kõrgus 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev [[Järvere]], seal on endise [[Võru]] metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.
 
Järve vesi on paistab vähe läbipaistevläbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.
Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad sisse Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, lisaks annavad vett pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv [[Võhandu jõgi]] viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse.
 
Taimestik kattis [[1952. a.]] 1/5viiendiku järvepinnast. [[Fütoplankton|Füto-]] ja [[zooplankton]] on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub mitmeid haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmisel hulgalkeskmiselt; on leitud haruldusi. [[19. sajand]]i lõpul oli järv väga vähirikas; [[vähikatk]] jõudis siia [[1898]] ja hiljem vähistik ei taastunud.
Järve vesi on vähe läbipaistev. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.
 
Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on [[latikas]], [[ahven]] ja [[särg]]; leidub [[haug]]e, [[koha]]sid, [[säinas|säinaid]], [[linask]]eis, [[kiisk]]u, [[viidikas|viidikaid]], [[rünt]]e, [[hink]]e, [[vingerjas|vingerjaid]], [[luukarits]]aid, [[teib]]e, [[turb]]i, [[jõeforell]]e, [[vikerforell]]e, [[ojasilm]]u, [[lepamaim]]e ja isegi [[peipsi siig]]u. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge.
Taimestik kattis 1952. a. 1/5 järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub mitmeid haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmisel hulgal; on leitud haruldusi.
 
Veelinnustikult on Vagula vaesem kui [[Tamula järv]]. Siin pesitsevad [[tuttpütt]], [[lauk]], [[sinikael- ja]], [[piilpart]], [[rootsiitsitaja]] ja teised jtlinnud.
Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub haugi, koha, säinast, linaskit, kiiska, viidikat, rünti, hinku, vingerjat, luukaritsat, teibi, turba, jõeforelli, vikerforelli, ojasilmu, lepamaimu ja isegi peipsi siiga. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898. a. ja pärast seda pole vähistik enam taastunud.
 
Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.
Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael- ja piilpart, rootsiitsitaja jt.
 
== Kasutatud kirjandus ==
Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.
 
[[Aare Mäemets]]. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
{{täienda}}
 
[[Kategooria:Eesti järved]]
[[Kategooria:Võru maakond]]
27 094

muudatust