Luht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}}
'''Luht''' ehk '''lamminiit''' on [[suurvesi|suurveega]] üleujutatav ala jõe oru [[lamm]]il või madalal järverannal<ref>Luht. – ''[[Eesti entsüklopeedia|EE]]''. 5. kd. Tallinn : [[Kirjastus Valgus]], 1990, 356.</ref>. Luhad on tavaliselt soostunud [[madalsoo]]d või [[Niit|niidud]]. Ained, mida veega üha peale kantakse (eriti [[fosfor]]), muudavad luha [[muld|mulla]] viljakaks. Luhtade taimestik on liigivaene, puudest kasvavad luhtadel üksikud [[sanglepp|sanglepad]] ja [[paju]]d. Luhtasid kasutatakse peamiselt loodusliku
Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede ([[Emajõgi|Emajõgi]], [[Pärnu jõgi|Pärnu]], [[Kasari jõgi|Kasari]] jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse mõjul: niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel välja kujunenud omapärased taime- ja loomakooslused.
| |||