Einar Lundborg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida:
==Elulugu==
Sündis 5. aprillil 1896 [[India]]s Kolkatas Rootsi [[misjonär]]i pojana. Ristimisel pandi talle nimeks Einar Paul Albert ja [[Hinduism|hindu]] nimi Muni, mis oli tuletatud India usupuhastaja [[Gautama Buddha]] lisanimest [[Šākjamuni]].<ref name=Uudisleht>Saatuslik talisman. Uudisleht, 9. aprill 1934, lk 4</ref>
Astus sõjaväeteenistusse Rootsis [[6. juuni]]l [[1914]]<ref name=Sodur1928-27/28-836>E. M: Kindral U. Nobile päästja kapten E. P. A. M. Lundborg. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]. 1928, nr 27/28, lk 836</ref> kuninglikku Västmanlandi transport-rügementi (''[[:sv:Västmanlands trängkår|Kungliga Västmanlands trängkår]]'').<ref name=Lundborg238>Lundborg, E (1968). ''Soomusautoga Eesti Vabadussõjas. Minu rindeelamusi 1919–1920.'' [[Lund]]: [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]], lk 238</ref> Oli [[1916]]. aasta septembrist kuni oktoobrini [[kadett|kadetina]] laagris 4. ja 5. [[diviis]]iga, 5. kolonni kaadriülemana. Ülendati sama aasta [[18. detsember|18. detsembril]] sõjakoolis [[lipnik]]uks. [[1917]]. aasta septembrist oktoobrini oli jälle laagris 4. ja 5. diviisiga, sedakorda 18. jalaväerügemendi ülema adjutandina.
31. rida:
===Eesti Vabadussõjas===
[[Pilt:Kalewipoeg.jpg|thumb|250px|right|Kapten Lundborg ja soomusauto "Kalevipoeg" 1919. aasta kevadel.]]
Saabus Eestisse [[15. veebruar]]il ja võttis [[Rootsi vabatahtlike korpus]]ega (''[[:sv:Svenska kåren i Estland|Svenska Kåren]]'') osa lahingutest [[Narva]] rindel. Ülendati korpuses [[20. veebruar]]il [[ülemleitnant|ülemleitnandiks]] ja [[1. märts]]il [[kapten]]iks.<ref name=Sodur1928-27/28-836 />
Märtsikuu lõpul toimus Narvas sõjakohus, kus Rootsi vabatahtlike korpuse [[ohvitser]]id, nende hulgas Lundborg, mõistsid mahalaskmisele laostavat agitatsioonid teinud leitnant Franchi. Rootsi [[ajakirjandus]]es nimetati seda hukkamist mõrvaks ja Rootsi [[Välisministeerium (üldmõiste)|välisministeeriumi]] nõudel kõrvaldati tolle sõjakohtu koosseisus olnud ohvitserid korpuse juhtimisest.<ref name=Ohvitserid51 /> Komandeeriti edasiseks teenistuseks [[1. aprill]]il [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 5|Laiarööpmelise soomusrongi nr. 5]] peale, kust [[15. aprill]]il viidi üle [[Soomusautode kolonn]]i I [[rühm]]a. Määrati soomusauto "Kalevipoeg" ülemaks, kellena võttis osa lahingutest Lõuna- ja Põhjarindel,<ref name=Sodur1928-27/28-836 /> saades kuulsaks hulljulgete sissetungidega Vene rindejoone taha.<ref>Joon, S: [http://www.parnupostimees.ee/270208/kultuur/10082906.php Mark Soosaar näitab Eesti loomisest tehtud filme]. [[Pärnu Postimees]], 22. veebruar 2008</ref> Sai septembri alguses [[suurtükk|suurtüki]] lõhkemise läbi paremast käest<ref name=Uudisleht /> raskesti haavata. Teistkordselt sai põrutada lahingus [[Moglino]] jaama juures, kui soomusauto "Kalevipoeg" punaste [[mürsk|mürsu]] läbi raskesti vigastati.<ref name=Sodur1928-27/28-836 />
46. rida ⟶ 50. rida:
===Rootsi lennuväes===
Astus Rootsi naastes jälle sõjaväeteenistusse [[leitnant|leitnandina]], sest Rootsi
====Kindral Nobile päästmine====
62. rida ⟶ 66. rida:
===Hukkumine===
[[Pilt:Lundborg Jaktfalk 1931.jpg|thumb|250px|Lundborgi lennuki rusud.]]
[[1931]]. aasta [[27. jaanuar]]i ennelõunal tõusis Lundborg, siis juba kapten, [[Malmslätt]]i lennuväljalt [[Linköping]]i lähedal<ref name=Sodur1931-5/6-135>A. S: Kapten E. Lundborg †. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]. 1931, nr 5/6, lk 135</ref> uuetüübilisel ja katsetuste järgus oleval [[Hävituslennuk|hävitajal]] tüübist Jaktfalk õhku ja langes alla pärast mõneminutilist lendu. Ta toodi lennukirusude alt välja surnuna. Lundborg oli sellal kogenenumaid ja hinnatumaid Rootsi lennuväe proovilendureid.
Lundborgi hukkumise põhjuste juurdlemiseks loodud komisjon avastas suure korralageduse Rootsi lennuväes. Järgnenud, kaua aega kestnud kohtupidamise tulemusena pidi omalt kohalt lahkuma lennuväe ülem kindral Amundson, tema staabiülem Lübeck paigutati ümber teisele teenistuskohale.<ref name=Lundborg239-240>Lundborg, E (1968). ''Soomusautoga Eesti Vabadussõjas. Minu rindeelamusi 1919–1920.'' [[Lund]]: [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]], lk 239–240</ref>
| |||