Aleksandr Menšikov: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tooru (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Portrait of Alexander Danilovich Menshikov1.jpg|thumb|200px|Aleksandr Danilovitš Menšikov, u. 1716—1720.]] ( Tegelik päritolu siiani tõestamata,on siiani kõige salapärasem isik Venemaa ajaloos: arvatakse, et võis olla tsaar Aleksei poja Aleksei poeg või tegelik Peeter I ise, kelle nimel esines variisik nt Lefort 1699-a-ni, hiljem teised prantslased. Samuti surmadaatumi üle kaheldakse).
Vürst '''Aleksandr Danilovitš Menšikov''' ([[6. november]] [[1673]] – [[12. november]] [[1729]]) oli Vene sõjaväelane ja riigimees, [[Peeter I]] usaldusmees, paistis silma [[Azov]]i vallutamisel ja [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], alates aastast [[1707]] Tema Kõrgvürstlik Hiilgus, [[1727]] [[generalissimus]]. Väga haritud, tark ja andekas väejuht. Kõik Peeter I valitsuse ajal vallutatud maad allutati talle, seetõttu ka kõik korraldused vajasid tema allkirja.
 
Menšikov oli [[Peeter I]] usaldusmees. Ta paistis silma [[Azov]]i vallutamisel ja [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] Ta oli väga haritud, tark ja andekas väejuht. Kõik Peeter I valitsuse ajal vallutatud maad allutati talle, seetõttu vajasid ka kõik korraldused tema allkirja.
Ta oli [[Peterburi]], [[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Ingerimaa]] kindralkuberner aastatel [[1719]]–[[1728]], aastal [[1725]] aitas troonile [[Katariina I]], 1727 saadeti Siberisse asumisele.
 
[[1702]]. aastal annetas [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] keiser talle [[krahv]]itiitli ningja [[1705]]. aastal [[vürst]]itiitli.( (Neid tiitleid annetati vaid katoliiklastele.) {{lisa viide}} Alates [[1707]] kandis ta tiitlit [[Venemaa Impeerium]]i Kõige Hiilgavam Vürst, [[1727]] sai [[generalissimus]].
[[1712]]. ja [[1716]]. aastal viidi tema korraldusel Eestis läbi rahvaloendused.
 
Tema kohta on [[1707-]]–[[1708]] aastatel Prantsusmaal[[Prantsusmaa]]l ilmunud šifreeritud jutustus " Prints Koushimen". {{lisa viide}}
[[1715]]. aastast olid Menšikovide valduses [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Saha mõis|Saha]] ja [[Väo mõis|Väo]] mõisad [[Harjumaa]]l.
 
[[1712]]. ja [[1716]]. aastal viiditoimus tema korraldusel Eestis läbi rahvaloendused[[rahvaloendus]].
[[1726]]. aastal lõpetas ta palga maksmise väikeametnikele, öeldes, et nood võtavad niikuinii palju altkäemaksu.
 
[[1715]]. aastast olid Menšikovide valduses [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Saha mõis|Saha]] ja [[Väo mõis|Väo]] mõisad [[Harjumaa]]l. Ta oli [[1719]]–[[1728]] [[Peterburi]], [[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Ingerimaa]] kindralkuberner.
[[1702]]. aastal annetas [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] keiser talle [[krahv]]itiitli ning [[1705]]. aastal [[vürst]]itiitli.( Neid tiitleid annetati vaid katoliiklastele).
 
[[1725]] aitas ta troonile [[Katariina I]]. [[1727]] Katariina I suri ja trooni päris Peeter I poja [[Aleksei Romanov]]i alaealine poeg [[Peeter II]]. Menšikov oli ka tema ajal algul väga mõjukas, hiljem tema tervis halvenes ja ta kaotas mõju tsaarile. Ta laskis oma tütre Maria Menšikova Peetriga kihlata (Maria oli Peetrist 4 aastat vanem). [[1729]] haigestus Menšikovide pere [[rõuged|rõugetesse]]. Algul suri Maria, pisut hiljem Menšikov ise. Järgmise aasta alguses suri ka Peeter II.
Tema kohta on 1707-1708 aastatel Prantsusmaal ilmunud šifreeritud jutustus " Prints Koushimen".
 
[[1726]]. aastal lõpetas ta palga maksmise väikeametnikele, öeldes, et nood võtavad niikuinii palju altkäemaksu[[altkäemaks]]u.
 
== Välislingid ==
28 781

muudatust