Erinevus lehekülje "Georgi Malenkov" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (robot muutis: hu:Georgij Makszimilianovics Malenkov, sh:Georgij Maljenkov; kosmeetilised muudatused)
[[Pilt:Malenkow.jpg|thumb|200px|'''Malenkov''']]
'''Georgi Malenkov''' ([[8. jaanuar]] [[1902]] (<small>[[Juliuse kalender|vana kalendri järgivkj]] 26. detsember 1901</small>) – [[14. jaanuar]] [[1988]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poliitik, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] aastail 1953-1955.
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}}
{{keeletoimeta}}
 
Malenkov tõusis Nõukogude võimuhierarhia tippu [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpul, mil [[stalinism|stalinistlik]] terror hakkas leevenema. Siiski jõudis ta koos oma põlvkonnakaaslaste [[Lavrenti Beria]] ja [[Nikolai Bulganin]]iga veel täita [[Stalin]]i käske kümnete tuhandete inimeste "likvideerimiseks".
==Teine maailmasõda==
 
==Põluaastad 1946-1948==
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] hakati Malenkovi pidama üheks Stalini võimalikuks järglaseks. [[1946]] sai temast [[NLKP KK Poliitbüroo|Poliitbüroo]] liige ning peagi ka üks [[NLKP]] sekretäre. [[1953]], kui Stalin suri, sai Malenkovist [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees esimees|esimees]] ning seega justkui ka Nõukogude Liidu faktiline juht.
==Võimuletõus 1950-ndatel aastatel==
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] hakati Malenkovi pidama üheks Stalini võimalikuks järglaseks. [[1946]] sai temast [[NLKP KK Poliitbüroo|Poliitbüroo]] liige ning peagi ka üks [[NLKP]] sekretäre., kõrvaldades juhtkonnast [[1953Andrei Ždanov]]i, kuikeda Stalinpeeti suri, sai Malenkovistkindlaks [[NSVJossif Liidu Ministrite NõukoguStalin]]i järglaseks [[NSVNLKP LiiduKK Ministrite Nõukogu esimees esimees|esimeespeasekretär]]i ametikohale ning seegaStalini justkuijärel nr. ka2 Nõukogudefiguuriks Liidukommunistliku faktilinepartei juhtladvikus.
 
[[1953]]. aastal [[5. märts]]il, kui [[Jossif Stalin]] suri, sai Malenkovist [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]] ning formaalselt Nõukogude Liidu faktiline juht, ehkki tegelik võim kuulus [[NLKP KK Poliitbüroo]]le ja [[NLKP KK I sekretär]]ile.
Reaalselt see siiski nii ei olnud, sest Berial olid väga tugevad trumbid taasühendatud siseministeeriumi näol ning [[Nikita Hruštšov]] oskas parteisekretärina samuti võimu enda kätte mängida.
 
Reaalselt see siiski nii ei olnud, sest Berial olid väga tugevad võimuhoovad taasühendatud [[NSV Liidu Siseministeerium]]i ning selle koosseisus olevate riikliku julgeolekuasutusega ning [[Nikita Hruštšov]] oskas [[NLKP KK]] [[NLKP KK Sekretariaat|I sekretärina]] samuti läbi parteiallorganisatsioonide ning osava kaadrite jaotamise reguleerimisega võimu veidi aeg hiljem enda kätte mängida.
Mais 1953 otsustasidki kolm meest võimu omavahel ajutiselt ära jagada, nii et Beriale jäid julgeolek ja siseküsimused, Malenkovile valitsuse juhtimine ja Hruštšovile parteiaparaat. Beria ja Malenkov olidki 1953. aasta esimesel poolel kõige innukamad reformaatorid, hiljem võttis Hruštšov mitmed nende ideed üle ja kuulutas enda omadeks. Malenkovi reformida jäi majandusvaldkond, Beria tegutses sise- ja välispoliitikas, Hruštšov oli rohkem käsutäitja osas. Esialgu näis selline olukord kõiki osapooli rahuldavat, kuid Beria üha radikaalsed reformid ja kasvav mõjukus tundusid Malenkovile ja Hruštšovile juuniks juba väga ohtlikud ning nad otsustasid ta kõrvaldada.
 
==Malenkovi, Beria ja Hruštšovi kolmikvõim 1953. aastal==
MaisMaikuus [[1953]]. otsustasidkiaastal, kolmotsustas meestMalenkovi, võimuBeria omavahelja Hruštšov ühiselt [[NSV Liit]]u juhtida ning võimu ajutiselt omavhel ära jagada, nii et Beriale jäid ühendatud [[NSV Liidu Siseministeerium]]i siseministrina - [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] ja siseküsimusedsiseriiklikud küsimused, Malenkovile, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehena]] valitsuse juhtimine ja Hruštšovile, parteiaparaatNLKP KK sekretätina - parteiaparaadi juhtimine. Beria ja Malenkov olidki 1953. aasta esimesel poolel kõige innukamad reformaatorid, hiljem võttis Hruštšov mitmed nende ideed üle ja kuulutas enda omadeks. Malenkovi reformida jäi majandusvaldkond, Beria tegutses sise- ja välispoliitikas, Hruštšov oli rohkem käsutäitja osas. Esialgu näis selline olukord kõiki osapooli rahuldavat, kuid Beria üha radikaalsed reformid ja kasvav mõjukus tundusid Malenkovile ja Hruštšovile juuniks juba väga ohtlikud ning nad otsustasid ta kõrvaldada.
==Langus 1955. aastal ning elu lõpupäevad==
Seejärel jagasid nad võimu omavahel, kuid osav Hruštšov kallutas vaekaussi aja jooksul üha enam enese kasuks. [[1955]]. aastal saavutaski ta Malenkovi vabastamise MN esimehe kohalt ning [[1957]]. aastal sidus ta viimase nn. "parteivastase grupiga", kuhu kuulusid ka mitmed teised vanad stalinistid ([[Vjatšeslav Molotov]], [[Lazar Kaganovitš]] ja teised).
 
Malenkov kadus lõplikult NLKP eliidi hulgast ning talt võeti isegi NLKP liikmestaatus. {{allikad}}Ta elas kuni elu lõpuni tagasitõmbunult ning hakkas isegi kristlaseks, pettudes seega täielikult kommunistlikus ideoloogias.
 
[[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud|Malenkov, Georgi]]
67 673

muudatust