Ava peamenüü

Muudatused

==Ajalugu==
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu sugenes uus suhtumine Madalmaade KuningriigisseKuningriiki ja [[kolnialismkolonialism]]issei [[1939]]. aasta eelsel kujul. [[Suriname]] ja [[Hollandi Antillid]] olid tol ajal ainsad "Hollandi" alad, mis olid okupeerimata. Üle poole liitlaste lennukikütusest[[lennukikütus]]est tuli [[Curaçao]] ja [[Aruba]] naftatöötlemistehastest[[nafta]]töötlemistehastest. Kuninganna [[Wilhelmina]] teatas juba [[1942]] [[Radio Oranje]] kaudu, et ülemeremaadele antakse rohkem iseseisvust[[iseseisvus]]t. [[Hollandi India]]le sellest ei piisanud ja seal kuulutati [[1945]] ühepoolselt välja sõltumatus. Aastal [[1949]] kandisandis [[Holland]] lõpuks suveräänsuse üle ka [[Indoneesia|Indoneesia Vabariigile]].
 
Aastal [[1948]] algasid läbirääkimised Suriname ja Hollandi Antillidega. Aastal [[1954]] valmis Madalmaade Kuningriigi statuut. [[15. detsember|15. detsembril]] [[1954]] kuulutas kuninganna [[Juliana]] Statuudistatuudi [[Ridderzaal]]is pidulikult välja. Selle sündmuse aastapäeva tähistatakse seetõttu iga aasta 15. detsembril [[Kuningriigikuningriigi päev]]ana (''Koninkrijksdag'').
 
Kolooniad ([[Hollandi Uus-Guinea]], Suriname ja Hollandi Antillid) said kohalikes asjades ulatusliku omavalitsuse[[omavalitsus]]e. Kuningriigi ühised asjad otsustatakse ühises arutelus. Statuut jäi jõusse ka pärast Hollandi Uus-Guinea saamist Kuningriigistkuningriigist sõltumatuks.
 
Esimene muudatus tehti statuudis [[1975]]. [[Joop den Uyl]]i valitsus otsustas kolooniatest loobuda. Alates 1975. aasta algusestalguses said Hollandist ja Hollandi Antillidest eraldi maad Kuningriigi sees. Hollandi Uus-Guinea oli juba lahkunud, Suriname sai täiesti sõltumatuks (3 miljoni kuldna suuruse väljaostusumma eest). Iga maa peale Hollandi, kus kuningas ise resideerib, sai kuningat esindava kuberneri. Iga maa sai täiesti omaetteoma valitsuse ja kõik maad peale Hollandi saatsid Hollandisse oma valitsuse esindajana [[volitatud minister|volitatud ministri]], kes osaleb arutelus Kuningriigikuningriigi asjade üle (Statuudistatuudi parandused, [[Hollandi põhiseadus]]e parandused, mis puudutavad Kuningriigikuningriigi asju, ja [[Kuningriigikuningriigi seadus]]ed (''rijkswet'')).
 
Järgmised muudatused tulid üksteise järel [[1985]]. [[Aruba]] avaldas soovi saada sõltumatussõltumatuks. Üleminekuperioodiks sai Aruba omaette maa staatuse (''[[status aparte]]'') Kuningriigikuningriigi sees. Statuudi uues tekstis mainitaksemainiti, et tegemist on ettevalmistusega Aruba sõltumatuseks.
 
Seni viimased muudatused tehti [[1994]] ja [[1998]]. Mõningate tehnilistTehnilist laadi asjade kõrval oli märkimisväärne see, et uus tekst ei maini Aruba tulevast sõltumatust. Asi oli nähtavasti selles, et Aruba majandus oli nii halvas seisus, et liitu Hollandiga polnud võimalik katkestada (Statuutstatuut kohustab maid vajaduse korral üksteisele majanduslikku abi osutama).
 
[[2002. aasta Generaalstaatide Teise Koja valimised|2002. aasta Generaalstaatide Teise Koja valimiste]] kampaania ajal [[2001]] ja [[2002]] tõstatas ] [[Pim Fortuyn]] küsimuse "illegaalselt Hollandis viibivatest antill-lastestantilllastest" (kuigi Statuutstatuut lubab antill-lastelantilllastel igal ajal Hollandis olla) ning "Aruba staatuse muutmisest Hollandi vallaks" (mida Holland ei saa ühepoolselt teha, sest see nõuab kõikide Kuningriigikuningriigi maade nõusolekut).
 
==2005. aastal kehtiva teksti mitteametlik tõlge==
26 479

muudatust