Erinevus lehekülje "Naiskodukaitse" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Naiskodukaitse''' on [[2. september|2. septembril]] [[1927]] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülema käskkirjaga asutatud Kaitseliidu naisorganisatsiooni õigusjärglane. Põhikirja kohaselt on Naiskodukaitse üheks põhiülesandeks toetada Kaitseliitu ja sellest lähtub ka suur osa organisatsiooni tegevusest.
'''Naiskodukaitse''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] eriorganisatsioon.
Naiskodukaitsjate juhtlause on ajalooliselt olnud "Minu kohus!"
 
 
==Juhtimine==
Naiskodukaitset juhib koos Naiskodukaitse esinaise pr '''Airi Neve'''´ga kuueliikmeline '''keskjuhatus ''' kooseisus: '''Anu Püümets''' Harju, '''Helle Jürna''' Tallinna, '''Merle Kodu''' Alutaguse, '''Riina Nemvalts''' Rapla, '''Urve Loit''' Sakala ja '''Iive Rohtla''' Alutaguse ringkonnast.
 
 
Naiskodukaitse esinaised läbi aegade:
* 1927-1936 '''[[MARI RAAMOT]]''' (1872 Tarvastu – 1966 New York) oli Naiskodukaitse esimene esinaine.
* 1937-1940 '''ERIKA OSKAR – MÄNNIK''' (1894 Viljandi – 1971 Viljandi).
* 1992-2005 '''DAGMAR MATTIISEN'''.
* 2006-... '''AIRI NEVE'''
 
==Ülesanded==
* Kaitseliidu [[aade]]te ja rahvuslike tunnete levitamine ning süvendamine [[rahvas]];
* Kaitseliidu seltskondliku elu korraldamisel osalemine.
 
==Tegevus==
Naiskodukaitse teeb peale Kaitseliidu koostööd ka teiste militaarstruktuuridega, [[Päästeamet]]i, [[Politsei]], "[[Erna]]" seltsi, Kodanikukaitse seltsi, kohalike omavalitsuste ning muude organisatsioonide ning ühendustega.
 
Lisaks tõsistele ja vajalikele väljaõppeüritustele on Naiskodukaitses ka muid üritusi, kus saab oma võimeid proovile panna või siis end koos aatekaaslastega lihtsalt hästi tunda.
Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid. Osaletakse KL suvepäevadel, [[Võidupüha]] paraadil, laske- ja muudel spordivõistlustel. Populaarseks on kujunenud üsnagi raske ja eneseületamist nõudev võistlus Naiskodukaitse Koormusmatk. Meestega võrdselt on NKK võistkonnad rassinud ka Eel-Ernal, Erna retkel, Põrgupõhja retkel, Sookollil ja lugematul arvul muudelgi võistlustel.
 
Loomulikult tähistatakse [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a ja [[Võidupüha]], lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva.
 
Naiskodukaitsjal on kohustus läbida baasväljaõpe (BVÕ) 2 aasta jooksul ja maksta Kaitseliidu liikmemaksu 120 krooni aastas.
 
Naiskodukaitse tegevus on nii kirev ja mitmepalgeline, et raske on seda lühidalt kokku võtta - Naiskodukaitse pakub igaühele midagi!
 
==Liikmeskond==
NKK liikmed jagunevad tegev-, au- ja toetajaliikmeteks.
 
1. '''Tegevliikmeks''' võib saada vähemalt 17-aastane naissoost Eesti kodanik. Tegevliikmeks saamisele võib eelneda kuni aastane liikmekandidaadi aeg. Tegevliikmeks saanul tuleb läbida 2 aasta jooksul baasväljaõppe kursus (BVÕ), kus saadakse põhiteadmised organisatsiooni ajaloost ja olemusest, meditsiinist, toitlustamisest, sidepidamisest, topograafiast ning sõdurioskustest. Pärast baasväljaõppe läbimist on võimalus valida endale erialarühm/erialarühmad.
 
2. '''Toetajaliige''' võib olla Eesti või välisriigi kodanik, kes aitab oma tegevusega kaasa NKK ülesannete täitmisele.
 
3. '''Auliige''' saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kellel on NKK või Eesti riigi ees silmapaistvaid teeneid.
 
[[01. oktoober|01. oktoobri]] [[2009]] seisuga on Naiskodukaitses üle Eesti 1294 tegevliiget ja üks auliige, kelleks on pr [[Ingrid Rüütel]].
 
==Koosseis==
Naiskodukaitse jaguneb neljaks piirkonnaks ja 15-ks ringkonnaks:
* [[Naiskodukaitse Põhja piirkond|Põhja piirkonda]] kuuluvad [[Naiskodukaitse Harju ringkond|Harju]], [[Naiskodukaitse Rapla ringkond|Rapla]] ja [[Naiskodukaitse Tallinna ringkond|Tallinna ringkond]]
* [[Naiskodukaitse Kirde piirkond|Kirde piirkonda]] kuuluvad [[Naiskodukaitse Alutaguse ringkond|Alutaguse]], [[Naiskodukaitse Jõgeva ringkond|Jõgeva]], [[Naiskodukaitse Järva ringkond|Järva]] ja [[Naiskodukaitse Viru ringkond|Viru ringkond]]
* [[Naiskodukaitse Lõuna piirkond|Lõuna piirkonda]] kuuluvad [[Naiskodukaitse Põlva ringkond|Põlva]], [[Naiskodukaitse Sakala ringkond|Sakala]], [[Naiskodukaitse Tartu ringkond|Tartu]], [[Naiskodukaitse Valga ringkond|Valga]] ja [[Naiskodukaitse Võru ringkond|Võru ringkond]]
* [[Naiskodukaitse Lääne piirkond|Lääne piirkonda]] kuuluvad [[Naiskodukaitse Lääne ringkond|Lääne]], [[Naiskodukaitse Pärnu ringkond|Pärnu]] ja [[Naiskodukaitse Saaremaa ringkond|Saaremaa ringkond]]
 
Ringkonnad jagunevad omakorda jaoskondadeks.
 
Et endale pandud ülesandeid võimalikult hästi täita, on NKK liikmed jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialarühmadesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet.
 
 
Naiskodukaitses on kokku 6 '''erialarühma''':
* 1. side ja staap,
* 2. meditsiin,
* 3. toitlustamine,
* 4. propaganda,
* 5. formeerimine,
* 6. kodutütarde juht.
Eri ringkondades võivad olla esindatud erinevad erialarühmad.
 
==Õigused==
 
== Ajalugu ==
Naiskodukaitse (NKK) loodi '''[[2. september|2. septembril]] [[1927]]''' Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu (KL) eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutamise põhjuseks sai asjaolu, et riik ootas KL ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt.
[[14. mai]]l [[1925]] asutati [[Jõgeva]]l esimene Naiskodukaitse jaoskond (algse nimetusega ''Kaitseliidu Jõgeva malevkonna naisabi valve''). [[2. september|2. septembril]] [[1927]] loodi Naiskodukaitse [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülema käskkirjaga.
 
Naiskodukaitse likvideeriti koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega kohe peale [[Punaarmee]] toetusel läbiviidud [[juunipööre]]t [[27. juuni]]l [[1940]].
'''[[1. detsember |1. detsembril]] [[1924]]''' Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule.
 
'''Detsembris [[1924]]''' loodi esimesed NKK jaoskonnad - tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust “Lindade kompanii”.
NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne organisatsioon [[Lotta Svärd]], mis loodi [[1921]]. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.
 
NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud.
Enne Teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti.
NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.
 
KL eriorganisatsioonina töötasid NKK jaoskonnad samanimeliste KL üksuste juures. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.
 
Naiskodukaitse'''[[27. juuni|27. juunil]] [[1940]]''' likvideeriti NKK koos KaitseliiduKL ja teiste eriorganisatsioonidega kohe pealepärast [[Punaarmee]] toetusel läbiviidud [[juunipööre]]t [[27. juuni]]l [[1940]].
 
'''[[17. veebruar|17. veebruaril]] [[1990]]''' võeti KL taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka KL naisorganisatsiooni loomine.
 
'''[[30. märts|30. märtsil]] [[1990]]''' Kongutas ja suvel Järvakandis tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Kuid hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. KL tegutses, püüdes saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti ellu kutsuda ka eriorganisatsioonid.
 
'''[[20. september|20. septembrit]] [[1991]]''' on peetud NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.
 
'''[[1997]]. aastal''' tähistas NKK oma 70-ndat aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord Naiskodukaitsesse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – oli olemas stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.
Naiskodukaitse üks auliikmeid on [[Ingrid Rüütel]]. [[19. august]]il [[2007]] autasustas Naiskodukaitse [[Jõhvi]]s Ingrid Rüütlit [[Liiliarist]]i I klassi teenetemärgiga.
 
==Välislink==
17

muudatust