Kaltsedon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: bg:Халцедон |
Resümee puudub |
||
33. rida:
| n_epsilon = 1,53–1,553
}}
'''Kaltsedon''' on [[Peitkristalne struktuur|peitkristalse]] [[kvarts]]i [[Mineraaliagregaat|agregaat]].
Et kaltsedon on kvartsi [[erim]], peetakse teda traditsiooniliselt [[mineraal]]iks, ehkki võimalik oleks ka kaltsedoni arvamine [[kivim]]ite hulka, sest ta on mineraaliagregaat
Kaltsedoni [[
Kaltsedon kuulub karkass-silikaatide hulka. Tema [[tihedus]] on 2570–2640 kg/m³, kõvadus [[Mohsi skaala]]l 6,5–7. [[Süngoonia]] on trigonaalne, punktigrupp trigonaalne trapetsoeedriline. Kaksistumine esineb, [[lõhenevus]] puudub. Läige on klaasjas või rasvjas, vahel ka muusugune. Murdepind on karpjas, [[kriips (mineraloogia)|kriips]] ehk mineraalipuru valge.
Optilisi telgi on üks, optiline märk on positiivne. Reljeef on madal. [[Pleokroism]] puudub.
Kaltsedon võib olla värvunud väga mitmesugustes värvitoonides.
Kaltsedoni erimitel on palju
Valdavalt kaltsedonist koosnevad kivimid on [[ränikivi]] ja [[tulekivi]], mida on kaltsedonist tihti raske eristada. Üldreeglina peaks kaltsedon olema neist puhtama koostisega.
Minevikus arvati, et kaltsedon on kristallilise kvartsi kiuline varieteet. Alles [[1990. aastad|1990. aastatel]] selgus, et kaltsedon sisaldab ka kvartsi monokliinset varieteeti, mida nimetatakse [[moganiit|moganiidiks]]. See moodustab kaltsedonist 5% – 20%. [[Rahvusvaheline Mineraloogiaassotsiatsioon]] on tänapäeval moganiidi olemasolu ametlikult tunnistanud.
== Ajalugu ==
[[Vahemeremaad]]es kasutati kaltsedoni juba [[pronksiaeg|pronksiajal]]. Näiteks [[Kreeta]]l asuva [[Knossose palee]] väljakaevamisel leiti umbes aastast 1800 eKr pärinevad kaltsedon[[pitser]]id. Läbi aegade on kaltsedoni kasutatud pitserite valmistamiseks, sest kuum [[vaha]] ei hakka sellele külge.
[[Piibel|Piiblis]] kandis [[Mooses]]e vend ülempreester [[Aaron]] kohtu-rinnakilpi, millel oli 12 erinevat vääris- ja poolvääriskivi, osa neist kaltsedoni erimid. Nii [[Piibel.net]] kui Soome Piibliseltsi välja antud piibel nimetavad kolme kaltsedoni erimit: teises reas jaspist, kolmandas ahhaati ja neljandas karneooli, ehkki teiste kivide osas tekst lahkneb <ref>[http://www.piibel.net/?q=2Ms+28 Piibel.net. 2. Mo 28:17–21]</ref><ref>Vana ja Uus Testament. Soome Piibliselts 1991. 1968. aasta tõlge. 2. Mo 28:17–21</ref>. Ingliskeelsed tõlked sisaldavad sageli [[krüsopraas]]i ja sardoonüksit. Piibli järgi märgib igaüks neist vääriskividest isesugust [[Iisrael]]i suguharu, kuid missugust suguharu mingi kivi tähistab, pole öeldud.
[[Kesk-Aasia]] kaubateedel ([[Siiditee]]l) on leitud mitmesugusest kaltsedonist, eriti karneoolist [[intaljo]]sid (graveeritud kujutisega vääriskive) ja [[helmes|helmeid]], mis näitavad tugevat Kreeka–Rooma mõju.
Kaltsedon on nime saanud [[Traakia]]s [[Bosporus]]e [[Väike-Aasia]] rannikul asuva [[Kalchedon]]i ehk Chalkedoni [[linn]]a järgi, mis oli antiikajal oma strateegilise asendi tõttu tähtis kaubakeskus. Tänapäeval on see linn [[Istanbul]]i territooriumil.
== Lahustuvus ==
Kaltsedon lahustub vees paremini kui kvarts, kuigi keemiliselt on need ained identsed. Põhjuseks on oletatud, et kaltsedon on väga peeneteralise struktuuriga, mistõttu tal on väga suur pindala ja ruumala suhe. Suure lahustuvuse põhjuseks on nimetatud ka moganiidisisaldust.
<center><table class="wikitable">
<tr><th>Temperatuur</th><th>Kvartsi lahustuvus (mg/l)</th><th>Kaltsedoni lahustuvus (mg/l)</th></tr>
<tr><td>0,01 °C</td><td>0,68</td><td>1,34</tr>
<tr><td>25 °C</td><td>2,64</td><td>4,92</tr>
<tr><td>50 °C</td><td>6,95</td><td>12,35</tr>
<tr><td>75 °C</td><td>14,21</td><td>24,23</tr>
<tr><td>100 °C</td><td>24,59</td><td>40,44</tr>
</table></center>
== Viited ==
<references/>
[[Kategooria:Mineraalid]]
| |||