Eestimaa rüütelkonna maanõunik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud ([[saksa keel]]es ''Landrat'', [[vene keel]]es ''ландрат'') moodustasid kokku Eestimaa kohaliku omavalitsusorgani, kes lahendas kubermangu olulisi küsimusi [[maapäev (rüütelkond)|maapäevade]] vahelisel ajal. Maanõunikke valiti maapäeval ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12.
{{pooleli}}{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}}'''Eestimaa rüütelkonna maanõunike loend'''
 
Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendaminelahendamisega langestegeles [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|rüütelkonna peamehepeamees]] kohustuste hulka. Uued maanõunikud valitigi enamastitihti endiste rüütelkonna peameeste hulgast.
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud olid [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] oli kohaliku ([[Läänemaa]], [[Harjumaa]], [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]]) [[Aadel|aadli]] [[omavalitsus]]organi [[maapäev (rüütelkond)|maapäev]]ade vaheaegadel rüütelkonna jooksvaid asjatoimetusi lahendavad ametissevalitud isikud (12 '''[[maanõunik]]ku''' ([[saksa keel]]es ''Landrat'', [[vene keel]]es ''ландрат''), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.
 
Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|rüütelkonna peamehe]] kohustuste hulka. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste hulgast.