Eesti keele seletav sõnaraamat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JansaT (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''"Eesti keele seletav sõnaraamat"''' on praegu suurim [[eesti keeltkeel]]t kirjeldav [[sõnaraamat]], milles on ligi 150 000 [[märksõna]] ja mis on "[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]]u" teine, täiendatud ja parandatud [[trükk]].
 
Sõnaraamatu toimetajad[[toimetaja]]d on [[Margit Langemets]], [[Mai Tiits]], [[Tiia Valdre]], [[Leidi Veskis]], [[Ülle Viks]] ja [[Piret Voll]]. Sõnaraamatu andis välja [[Eesti Keele Sihtasutus]] Tallinnas aastal [[2009]]. Sõnaraamatu sõnastikusüsteemi[[sõnastikusüsteem]]i [[konsultant|konsultandiks]] on [[Andres Loopmann]]. Sõnaraamatu väljaandmist on toetanud [[Haridus- ja Teadusministeerium]]. Pärast "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" koguteksti valmimist sisestasid Ülle Viks, [[Indrek Hein]], [[Tiina Puolakainen]] ja Andres Loopmann käsikirja 2008. aastal [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] veebi­põhisesse sõnastikusüsteemi [[EELex]].
 
==Eesti keele seletava sõnaraamatu esimese ja teise trüki võrdlus==
"Eesti kirjakeele seletussõnaraamatuga" (1988–2007) võrreldes on "Eesti keele seletavat sõnaraamatut" täiendatud umbes 4000 uue märksõna ja paljude uute tähendustega. "Eesti keele seletav sõnaraamat" järgib esimese trüki põhimõtet kajastada eeskätt tänapäeva [[leksika]] põhiosa selle eri kasutusaladel. Teises trükis on muudetud [[ideoloogia|ideoloogilise]] värvinguga märksõnu, seletusi ja näitelauseid ning sisu poolest aegunud näitelaused. Uus trükk annab ülevaate ka paljude sõnade aja jooksul lisandunud uutest tähendustest või kasutusest ning muutustest eesti keele ortograafias[[ortograafia]]s või grammatikas[[grammatika]]s.
 
==Sõnaraamatu koostamise ajalugu==
"Eesti keele seletava sõnaraamatu" esimene trükk "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" ilmus aastatel 1988–2007 26kahekümne kuue vihikuna. Sõnaraamatu peatoimetajtekspeatoimetajateks olid [[Rudolf Karelson]], [[Valve Kullus]] (Põlma), [[Erich Raiet]], [[Mai Tiits]], [[Tiia Valdre]] ja [[Leidi Veskis]]. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" on koostatud peamiselt Eesti Keele Instituudis ([[Keele ja Kirjanduse Instituut]]) asuva [[eesti kirjakeele arhiiviarhiiv]]i põhjal. Alates 1990-ndate algusest on kasutatud ka elektroonilisi tekstikogusid. Sõnaraamatu käsikirja hakati koostama 1961. aastal, kui sõnasedeleid[[sõnasedel]]eid oli jõudnudkogunenud umbes üheüks miljoninimiljon. Kui 2000. aastal lõpetati käsitsi sedeldamine, oli keelekogu kasvanud 4,3 miljoni sõnasedelini. Tänaseks on [[eesti keele tekstikorpus]] kasvanud umbes 100 miljoni sõnani. Kui omaaegne sedelikogu hõlmas eeskätt näiteid ilukirjandusest[[ilukirjandus]]est, siis nüüdne elektrooniline tekstikorpus kajastab peamiselt ajakirjanduskeelt[[ajakirjanduskeel]]t.
 
Sõnaraamatu eeltööna ilmus 1961. aastal “Eesti kirjakeele seletava sõnaraamatu prospekt”, kus on põhjalikult selgitatud paljuski tänaseni kehtivad sõnaraamatu ülesehituse üldisi põhimõtteid. Sõnaraamatut kavandati viie-kuue-köitelisena, kusjuures eeskujuks võeti samalaadsed vene ja soome keele sõnaraamatud. Sõnavaliku põhiprintsiibiks oli sõna üldkasutatavus. 1969. aastal ilmus sõnaraamatu 80-leheküljeline [[makett]].
 
"Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" esimesel trükil on olnud kuus peatoimetajat: Rudolf Karelson, Erich Raiet, Valve Kullus (Põlma), Mai Tiits, Tiia Valdre ja Leidi Veskis. Eeltöid ja koostamist juhtis algul [[Ernst Nurm]], hiljem Erich Raiet (alates 1966), seejärel Tiia Valdre (1990), Valve Põlma (1990) ja Rudolf Karelson (1991). Alates 1993. aaastast on tegevtoimetaja olnud Margit Langemets.
 
Sõnaraamatu käsikirja on toimetanud Rudolf Karelson, [[Leena Kiivit]], [[Ilse Kont]], [[Helga Laanpere]], [[Tiina Lias]], [[Arno Pikamäe]], Valve Põlma, Erich Raiet, Mai Tiits, [[Feliks Vakk]], Tiia Valdre, Leidi Veskis ja Piret Voll ning koostanud [[Mati Erelt]], [[Tiina Hallik]], Rudolf Karelson, [[Aino Kiindok]], [[Taima Kiisverk]], Leena Kiivit, Ilse Kont, [[Maimo Kristian]], [[Rein Kull]], [[Katrin Kuusik]], Helga Laanpere, Margit Langemets, [[Lilian Laur]], Tiina Lias, [[Jana Linnart]], [[Mai Loog]], [[Mari-Mall Matsi]], [[Vilma Metstak]], [[Helga Mägi]], [[Mare Onga]], Arno Pikamäe, Valve Põlma, Erich Raiet, [[Ruta Rannat]], [[Joel Sang]], [[Jüri Sooberg]], [[Elna Tael]], Mai Tiits, [[Ene Vainik]], Feliks Vakk, Tiia Valdre, Leidi Veskis, [[Helgi Vihma]], Ülle Viks, [[Linda Vinkel]], Piret Voll ja [[Andriela Vutt]].
 
==Välislingid==