Irina Hakamada: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Irina Hakamada1.jpg|thumb|Irina Hakamada (2008)]]
'''Irina Hakamada''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1955]]) on [[Venemaa]] poliitik.
Tema isa oli jaapani kommunist Mutsuo Hakamada, kes põgenes [[
Hakamada lõpetas Moskvas Patrice Lumumba nimelise Rahvaste Sõpruse Ülikooli majandusteaduskonna. Ta kaitses Mihhail Lomonossovi nimelises [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonnas [[kandidaadikraad]]i. [[1983]] sai ta [[poliitökonoomia]]s [[dotsent|dotsendiks]].
[[1980]] sai temast [[VNFSV]] [[Gosplan]]i Teadusliku Uurimise Instituudi nooremkaastööline. [[1984]]–[[1989]] kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[1990. aastad|1990. aastate]] alguseni tegeles ta õppe- ja teadustegevusega.
[[1992]] asutas ta [[Majandusvabaduse Partei]] ja sai selle peasekretäriks, kuni sellest ametist [[1994]] loobus. [[1993]] ja [[1995]] valiti ta [[Riigiduuma]]sse. [[1997]] nimetati ta [[Venemaa Föderatsioon]]i [[väikeettevõtlus]]e toetamise ja arendamise riikliku komitee esimeheks. Ta oli ka [[Venemaa]] majandusreformi komisjoni liige ning [[SRÜ]] riikide väikeettevõtluse toetamise ja arendamise konsultatiivse nõukogu esimees.
[[1999]] valiti ta kolmandat korda Riigiduumasse. [[2000]]–[[2003]] oli ta riigiduuma ase[[spiiker]]. Ta oli ka Riigiduuma [[eelarve]]- ja maksukomitee liige ning [[investor]]ide õiguste kaitse komisjoni esimees.
Ta oli üks [[2001]] asutatud [[Paremjõudude Liit|Paremjõudude Liidu]] kaasesimeestest, kuid 2003 ei suutnud ta riigiduumasse pääseda.
Ta osales [[Venemaa 2004. aasta presidendivalimised|2004. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kus saavutas 4. tulemuse 3,9%-ga. [[2004]] asutas ta partei [[Meie Valik]], mis [[2005]] astus liikumise [[Rahvuslik-Demokraatlik Liit]] koosseisu. [[2006]] asutas ta selle liikumise raames regioonidevahelise sotsiaalse solidaarsuse ühiskondliku [[fond]]i "Meie Valik". [[2008]]. aasta mais teatas ta oma poliitilise tegevuse lõpetamisest ja astus Rahvuslik-Demokraatlikust Liidust välja.
Sotsioloogilise küsitluse põhjal valiti ta 1997–1999 ja 2001–2005 Venemaa aasta naise kandidaadiks. 1999 ja [[2002]] võitis ta konkursi ja tunnistati Venemaa aasta naiseks.
Tänapäeval on Hakamada pühendunud [[raamat]]ute kirjutamisele. 2006 ilmus tema esikteos "Seks suures poliitikas", millel oli suur lugejamenu ja tohutu ühiskondlik tagasiside. Sellele järgnesid "Armastus. Mängust väljas: ühe poliitilise enesetapu lugu" ([[2007]]) ja "Edu suures linnas" (2008).
Ta on abielus Vladimir Jevgenjevitš Sirotninskiga. Neil on kaks last.
== Välislingid ==
{{commonscat
*http://www.hakamada.ru/
| |||