Karl Kurt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Karl Bengtsson''', (ka '''Karl Kurt''';, [[rootsi keel]]es ''Karl Döve''); (langes [[8. august]]il [[1220]] [[Lihula]] all. Karl Döve,) oli [[Bengt SnivilRootsi]]i noorim poegriigitegelane, pärineskuningas [[Folkungid|FolkungiteJohan Sverkersson]] suguvõsast.i [[Rootsijarl]] riigitegelane: kuningas Johan Sverkerssoni [[jarl1219]] aastatel 1219-1220 –1220.
 
==Perekond==
Bengt Snivil oli kolm poega: [[Magnus Minnesköld]], [[Birger Brosa]] ja noorim neist Karl Bengtsson.
===lapsed===
[[Ulf Fase]] Karlsson; jarl (surnud 1248)
 
[[Bengt Snivil]]il, kes pärines [[Folkungid|Folkungite]] suguvõsast, oli kolm poega: [[Magnus Minnesköld]], [[Birger Brosa]] ja noorim neist Karl Bengtsson.
[[Karl Karlsson]] Ulv; Löödi rüütliks Birger jarli poolt, sündinud oletatavasti 1220 või 1221. Suri oletatavasti 1252 või 1253
 
Karl Bengtssonil oli kaks poega. Vanem, [[Ulf Fase]] Karlsson (surnud 1248), oli jarl. Teine poeg [[Karl Karlsson]] Ulv sündis oletatavasti 1220 või 1221, suri oletatavasti 1252 või 1253. [[Birger jarl]] lõi ta rüütliks.
 
==Sõjakäik Eestisse==
1217. aastal olid eestlastest paganad teinud sõjakäigu Rootsi ja rüüstasid Mälardaleni piirkonda. Kuningas Johan Sverkersson korraldas karistuseks (1220) "ristisõjakäigu" Eestisse. Ta võttis endaga kaasa Karl Kurdi ja Linköpingu piiskopi [[Karl Magnusson]]i. See ettevõtmine jäi neile viimaseks. Karl Kurt langes [[Lihula lahing]]us [[1220]], üheskoos oma vennapoja Linköpingu piiskopi Karl Magnussoniga.
 
[[1217]]. aastal olid [[eestlased|eestlastest]] paganad[[pagan]]ad teinud sõjakäigu Rootsi ja rüüstasidrüüstanud Mälardaleni[[Mälardalen]]i piirkonda. Kuningas [[Johan Sverkersson]] korraldas karistuseks ([[1220)]] "ristisõjakäigu"karisturetke Eestisse. Ta võttis endaga kaasa Karl Kurdi ja Linköpinguoma vennapoja [[Linköping]]i piiskopi [[Karl Magnusson]]i. See ettevõtmine jäi neile viimaseks. Karl Kurt langes [[Lihula lahing]]us [[1220]], üheskooskoos omakuninga vennapoja Linköpingu piiskopi Karlja Magnussonigapiiskopiga.
 
[[1990. aastad|1990. aastate]] alguses avastati Karl Kurdi isiklik [[pitsat]]. TeguSee on Rootsi teada oleva vanimavanim säilinud pitsatigapitsat, mille omanik on nimeliselt teada. Reeglina lõhuti pitsatid pealepärast omaniku surma, et vältida nende hilisematselle väärkasutamist. [[Rootsi ajaloomuuseum]] ostsisostis pitsati [[2001]]. aastal 800 000 [[Rootsi kroon]]i eest.
 
==Välislingid==