Redaktsioon: 5. jaanuar 2010, kell 14:46 redigeeri RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. jaanuar 2010, kell 21:32 redigeeri eemalda 81.216.154.32 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Karl Bengtsson''' (ka '''Karl Kurt'''; rootsi ''Karl Döve''); ~~surnud~~langes [[8. august]]il [[1220]] [[Lihula]]) all. Karl Döve, oli [[Bengt Snivil]]i noorim poeg, pärines [[Folkungid\|Folkungite]] suguvõsast ~~pärit~~. [[Rootsi]] riigitegelane: kuningas Johan Sverkerssoni [[jarl]] aastatel 1219-1220 . ==Perekond== ~~Karl Kurt oli [[Bengt Snivil]]i poeg ning [[Magnus Minneskjöld]]i ja [[Birger Brosa]] vend.~~ Bengt Snivil oli kolm poega: [[Magnus Minnesköld]], [[Birger Brosa]] ja noorim neist Karl Bengtsson. ===lapsed=== [[Ulf Fase]] Karlsson; jarl (surnud 1248) [[Karl Karlsson]] Ulv; Löödi rüütliks Birger jarli poolt, sündinud oletatavasti 1220 või 1221. Suri oletatavasti 1252 või 1253 ~~Karl Kurt hukkus [[Lihula lahing]]us [[1220]]. aastal.~~ ==Sõjakäik Eestisse== ~~Tema lastest on teada pojad [[Ulf Fase]] ja [[Karl Karlsson]].~~ 1217. aastal olid eestlastest paganad teinud sõjakäigu Rootsi ja rüüstasid Mälardaleni piirkonda. Kuningas Johan Sverkersson korraldas karistuseks (1220) "ristisõjakäigu" Eestisse. Ta võttis endaga kaasa Karl Kurdi ja Linköpingu piiskopi Karl Magnussoni. Viimastele jäi see ettevõtmine viimaseks. Karl Kurt langes [[Lihula lahing]]us [[1220]], üheskoos oma vennapoja Linköpingu piiskopi Karl Magnussoniga. [[1990. aastad\|1990. aastate]] alguses avastati Karl Kurdi isiklik [[pitsat]]. Tegu on Rootsi teada oleva vanima ~~esemega~~säilinud pitsatiga, mille omanik on nimeliselt teada. Reeglina lõhuti pitsatid peale omaniku surma, et vältida nende hilisemat väärkasutamist. [[Rootsi ajaloomuuseum]] ostsis pitsati [[2001]]. aastal 800 000 [[Rootsi kroon]]i eest. ==Välislingid==

Karl Kurt: erinevus redaktsioonide vahel