Abstraheerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Abstraheerimine''' (ladina sõnast ''abstraho'') ehk '''abstraktsioon''' on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.
 
Abstraheerimisel saadakse [[mõiste]] või [[mudel]], mida nimetatakse [[abstraktsioon]]iks.
13. rida:
 
[[Port-Royali loogika]] seletab abstraktset, diskursiivset tunnetust meie vaimu piiratusega: "Meie vaimu piiratus on põhjus, miks me ei saa kuidagi liitseid asju taibata teisiti kui vaadeldes neid ositi ning otsekui vaadeldes nende erinevaid nägusid, mis võivad olla meie poole pööratud; seda nimetataksegi tavaliselt teadmiseks abstraktsiooni läbi."
 
[[John Locke]]'i järgi on abstraheerimine asjade käsitamine eraldi teistest asjadest ning kõrvalasjaoludest nagu ruum ja aeg. [[George Berkeley]] ning [[David Hume]]'i järgi on abstraheerimine üksikute osade või omaduste vaatlemine teistest eraldi ning see on võimalik ainult omaduste puhul, mis saavad eraldi eksisteerida.
 
[[Étienne Bonnot de Condillac]]i järgi on abstraheerimine ühe idee lahutamine teisest, millega ta paistab olevat loomulikult ühendatud.
 
[[Christian Wolf]] kirjutab: "Kui me seda, mida tajus eristatakse, kaeme otsekui tajutud asjast lahutatuna, siis öeldakse, et me abstraheerime seda."
 
[[Georg Friedrich Meier]] määratleb abstraheerimist kui erilise kõrvalejätmist ning üldise säilitamist ja fikseerimist. [[Immanuel Kant]]i järgi on abstraheerimine kõige ülejäänu, mille poolest antud ettekujutused erinevad, isoleerimine. "Me ei pea ütlema mitte "midagi abstraheerima" (''abstrahere aliquid"), vaid "millestki abstraheerima (''abstrahere ab aliquo''). [[Abstraktne mõiste|Abstraktseid mõisteid]] peaks seetõttu õigupoolest nimetama abstraheerivateks (''conceptus abstrahentes''), st sellisteks, milles esineb mitu abstraktsiooni." [[Johann Heinrich Lambert]] ütleb: "Et liigi- ja soomõiste haarab endasse ainult need tunnused, mis asjal on teiste asjadega ühised, siis jäetakse selles mõistes kõik eriomased tunnused ära ning kujutatakse ühiseid tunnuseid eraldi ette. Seda aru toimingut, mille teel see aset leiab, nimetatakse abstraheerimiseks." [[Antoine Louis Claude Destutt de Tracy]] kirjutab: "Te võtate kahest või enamast ideest kõik, mis nad ühendab, jättes kõrvale kõik, mis neid eristab, ja te teete neist ühise idee." [[Johann Friedrich Herbart]]i järgi põhineb abstraheerimine paljude ettekujutuste erinevuse pärssimisel ning nende samalaadsuse kokkusulatamisel üheks tervikettejutuseks; sarnane kontseptsioon on [[Jakob Friedrich Fries]]il. [[Moritz Wilhelm Drobisch]]i järgi on abstraheerimine "mõtteoperatsioon, mis isoleerib võrreldud objektidest neile eriomased tunnused ning moodustab seeläbi soomõiste", [[Wilhelm Volkmann]]i järgi "ettekujutus- või vormiteadvuse eraldamine kõigist suhetest teisega nende suhete vastastikuse pärssimise teel".
 
 
 
 
==Välislingid==
*[http://www.textlog.de/1445.html Sissekanne Eisleri sõnastikus]
 
[[Kategooria:Filosoofia]]