Abstraheerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Abstraheerimine''' ehk '''abstraktsioon''' on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine. Abstraheerimisel saadakse mõiste v... |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Abstraheerimisel saadakse [[mõiste]] või [[mudel]], mida nimetatakse [[abstraktsioon]]iks.
==Ajalugu==
Abstraheerimine on [[Aristoteles]]el individuaalse ja juhusliku kõrvalejätmine üldise, paratamatu, olemusliku ja liigiomase kasuks.
[[Skolastika]]s on rõhutatud abstraheerimise tähtsust [[universaalid]]e tunnetamisel. [[John Salisburyst]] on kirjutanud: "Abstraheeriva [[aru]] läbi tunnetatakse (''concipiuntur'') [[sugu (loogika)|sugu]]sid ja [[liik (loogika)|liik]]e. [[Aquino Thomas]] ja teised räägivad, et [[vorm (filosoofia)|vorm]]i abstraheeritakse [[mateeria]]st. [[Toimiv aru|Toimiva aru]] (''[[intellectus agens]]'') läbi abstraheeritakse meelelistest kujutlustest (''[[phantasma]]ta'') [[intelligiibel liik|intelligiiblid liigid]]. Nõnda on mõttes võimalik jõuda liikide loomuseni ilma individuaalsete tingimusteta. Vormidest saadakse aktuaalselt aru abstraheerimise läbi. Abstraheerimine võib toimuda kahte moodi: 1) kokkupanemise ja jagamise teel, kui me saame aru, et miski ei ole teises, vaid on sellest lahus; 2) lihtsuse teel, kui me saame ühest aru, teist kõrvale jättes. Abstraheerimist liigitatakse ka selle järgi, kas üldine abstraheeritakse erilisest (näiteks elukas inimesest) või vorm abstraheeritakse mateeriast (näiteks [[ring]]i vorm igasugusest meeltega tajutavast mateeriast).
| |||