Relativism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
40. rida:
==Teadusrelativism ehk epistemoloogiline relativism ==
Teadusrelativism väidab, et [[teaduslik tõde]] luuakse järjestikuste lähendustena.
==Ajalugu==
Tunnetuse relatiivsuse idee leidub paljudel filosoofidel. Relatiivsusest hakkasid esimesena rääkima [[sofist]]id. [[Protagoras]] ütles: "[[Inimene on kõikide asjade mõõt]]". Tajutakse mitte absoluutselt, vaid üksiku inimese suhtes või inimese suhtes üldse. Seevastu [[Sokrates]] ja [[Platon]] rõhutasid [[mõiste]]te ja [[idee]]de üldkehtivust. [[Skeptikud]] rõhutasid tunnetuse sõltuvust asjaoludest ega möönnud absoluutset teadmist. Ka [[Boethius]] võttis arvesse inimese vaimse eripära mõju tunnetusele ([[Filosoofia lohutus]] V)
[[Charles Bonnet]] ütleb: "Substantsid on meile teada ainult oma suhete poolest meie võimetega: teistsuguste võimetega olendid näevad neid teistes suhetes. Aga kõik suhted, milles substantsid erinevatele olenditele ilmnevad, on väga reaalsed, sest nad tulenevad substantside olemusest endast, mis on kombineeritud neid taipavate olendite olemusega." ([[Essai analytique sur les facultés de l'âme]], eessõna, lk XXIII). [[Jean le Rond d'Alembert]]i järgi me tunnetame ainult nähtumuste suhteid. Sarnased vaated olid hiljem [[Auguste Comte]]'il.
==Vaata ka==
| |||