Hõõglamp: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hõõglamp''' (kõnekeeles tuntud ka kui '''elektripirn''') on [[valgustusseade]], kus helendub [[elektrivool]]u poolt kõrge [[temperatuur]]ini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse [[volfram]]ist, kuna selle [[sulamistemperatuur]] on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 [[mikromeeter|μm]] jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb [[klaas]]kolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud [[väärisgaas]]iga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud.

 

 

Hõõglamp on seniajani laialdases kasutuses, sest nii selle valmistamine kui ka ekspluatatsioon on suhteliselt lihtsad (teda on võimalik valmistada sobivas suuruses sobivale pingele, töötab nii alalis- kui ka vahelduvvooluga, ei karda sagedast sisse-väljalülitamist, süttib hetkeliselt, on tundetu ümbruse temperatuuri suhtes jne). Vähehaaval asendatakse siiski mitmetes valdkondades hõõglampe välja (kompaktsete) [[luminofoorlamp]]ide, gaaslahenduslampide ja [[valgusdiood]]ide vastu, mille [[valgusviljakus]] on märksa kõrgem. Hõõglambi edasiarendus on [[halogeenlamp]], kus klasskolvi sisemus on täidetud halogeengaasiga, mis suurendab veelgi hõõgniidi eluiga ja võimaldab sellel töötada kõrgematel temperatuuridel, nii et paraneb ka valgusviljakus.