Carl Wilhelm Scheele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Scheele oli [[18. sajand]]i tuntud [[eksperiment]]aator. Ta avastas [[1772]] hapniku ("tuliõhu"), sai [[1773]] [[lämmastik]]ku ja tegi kindlaks, et [[õhk]] on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas [[baarium]]i, [[kloor]]i ja [[mangaan]]i ([[1774]]), [[molübdeen]]i ([[1778]]) ja [[volfram]]it ([[1781]]), [[oksiid]]e (BaO, MoO<sub>3</sub>, WO<sub>3</sub>) ja [[hape|happed]] ([[vesinikfluriid]] HF, [[vesiniksulfiid]] H<sub>2</sub>S, [[vesiniktsüaniidhape]] HCN, [[arseenhape]] H<sub>3</sub>AsO<sub>4</sub>, [[sidrunhape]], [[glütseriin]]). Samuti töötas ta välja [[pastöriseerimine|pastöriseerimisele]] lähedase menetluse. Kuna ta ei avaldanud kohe oma töid, läks avastajaau vahel teistele.
Koos teiste teadlastega töötas ta välja [[fosfor]]i saamise meetodi [[luu]]dest ja avastas [[
Oma ainsa raamatu "''Chemische Abhandlung von der Luft und dem Feuer''" ("Õhu ja [[tuli|tule]] keemiline käsitlemine") avaldas ta [[1777]]. Selles kirjeldaski ta hapniku saamist, kuid [[Joseph Priestley]] oli temast sõltumatult hapnikku saanud juba 1774 ja oma uurimistulemused varem avaldanud. Scheele eristas oma raamatus [[soojusülekanne]]t [[soojuskiirgus]]e kaudu [[konvektsioon]]ist või [[konduktsioon]]ist.
| |||