Redaktsioon: 18. oktoober 2009, kell 06:08 redigeeri FoxBot (arutelu \| kaastöö) 8937 muudatust P robot lisas: be:Клеткавыя мембраны ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. jaanuar 2010, kell 00:52 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 085 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2008}} [[Pilt:Cell membrane detailed diagram en.svg\|thumb\|Rakumembraani skeem]] '''Rakumembraan''' ehk '''tsütoplasma membraan''' ehk '''plasmamembraan''' ehk '''välismembraan''' ehk '''elementaarmembraan''' (''membrana cellularis'', ''pellicula'', ''peanalis'') on õhuke [[fosfatiidid\|fosfatiididest]] ja [[glükolipiidid\|glükolipiididest]] moodustunud [[lipiidide kaksikkiht]], mis eraldab [[rakk~~\|rakku~~]]u ~~või~~teda ~~raku~~ümbritsevast keskkonnast. [[~~organell~~Taimerakk\|Taimeraku]]e ~~teda~~rakumembraani ~~ümbritsevast~~nimetatakse ~~keskkonnast.~~sageli ~~Samatähenduslikku~~'''plasmalemmiks''' ~~terminit~~või "'''~~plasmalemm(a)~~plasmalemmaks'''". Ta kaitseb raku [[sisekeskkond]]a. ~~kasutatakse~~Plasmamembraan ~~rohkem~~kuulub [[~~taimerakk~~biomembraan]]~~ude~~ide ~~puhul~~hulka.▼ [[Valgusmikroskoop\|Valgusmikroskoobiga]] on rakumembraan paremal juhul nähtav ähmase joonena. Tema paksus on 6...10 [[nanomeeter\|nm]]. ▲'''Rakumembraan''' ehk '''tsütoplasma membraan''' ehk '''plasmamembraan''' ehk '''välismembraan''' ehk '''elementaarmembraan''' on õhuke [[fosfatiidid\|fosfatiididest]] ja [[glükolipiidid\|glükolipiididest]] moodustunud kaksikkiht, mis eraldab [[rakk\|rakku]] või raku [[organell]]e teda ümbritsevast keskkonnast. Samatähenduslikku terminit "'''plasmalemm(a)'''" kasutatakse rohkem [[taimerakk]]ude puhul. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest [[fosfolipiidid]]e molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Rakumembraanil on omadus aineid valikuliselt läbi lasta (ühtesid lasta läbi, teisi aga takistada rakku sisenemast või väljumast). Sarnase ehitusega membraanid ~~moodustavad~~([[sisemembraan]]id ümbritsevad raku sees [[organell]]e. Iga rakk identifitseerib end väljapoole [[perifeerne proteiin\|perifeersete proteiinide]] ([[membraaniproteiin]]ide) abil (vaata [[Antigeen]]). Need on membraani sees paigal või "hõljuvad" selle peal või sees. Peale selle on markeeringuks rakumembraani välisküljel sageli lühikese ahelaga, osalt puukujuliselt hargnenud [[süsivesikud]] [[proteiin]]ide ja [[lipiidid]]e küljes (vastavalt [[glükoproteiinid]] ja [[glükolipiidid]]. Rakumembraani väljapoole ulatuvatel struktuuridel on sageli [[retseptor]]i funktsioon. Need glükoproteiinid ja glükolipiidid moodustavad ka [[glükokalüks]]i, mis ilma [[rakusein]]ata rakkudel hoolitseb stabiilsuse eest. ==Vaata ka== [[Sisemembraan]] ==Välislingid== [http://cellbio.ebc.ee/rakubio/plasma.html Sissekanne saidil cellbio.ebc.ee] [[Kategooria:Rakubioloogia]]

Rakumembraan: erinevus redaktsioonide vahel