Karl Eduard Sööt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
38. rida:
Kuidas ma luuletan
Täna luuletada tahan ma,
Anna oma käsi minu kätte,
Siis on laule minul lõpmata!”
Kuldne andis käe ja palus: “Kallis,
Laula sellest, mis mu põues keeb!"
Ei ma küsinud, mis on ta põues,
Mis ta mulle laulusisuks teeb.
Tema käsi õrnalt värisedes
Ütles mulle seda isegi.
Võtsin sule kätte, kirjutasin —
Kirjutasin tema tundmusi.
Ja mu laulukene — minu prohvet —
Mis ta ilmutas mu silma ees? ...
Hõõgav tuli — armutuli, valu,
Imeline igatsus ta sees. — —
Nõnda luuletan — ta käsi kaunis
Alaliseks tundejuhiks mull’ —
Laulan unustades aja, ruumi,
Laulan päikseveerul, koidikul.
Esmakordselt ilmunud Sööt, K. E. 1890. ''Aasa õied''. Tartu: A. Grenzsteini trükikoda, lk. 14.
| |||