Carl Gustav Jung: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
23. rida:
===Ülevaade===
[[Sümbol]]id on mõisted, nimed või pildid, millel on lisaks tavapärasele tähendusele mingi eritähendus. Sümbolitega tähistatakse [[alateadvus]]likke mõisteid, mis ei ole inimesele täielikult määratletavad ega mõistetavad. Inimene loob neid alateadlikult ja spontaanselt oma [[unenägu]]des; nende teadlik tarvitamine on sekundaarne. (Jung 2005:17–18)
Tajutud nähtused kantakse tegelikkuse sfäärist üle psüühilisse sfääri, kus need muutuvad "psüühilisteks sündmusteks, mille sügavam olemus on tunnetamatu, kuna [[psüühe]] ei suuda iseenda olemuseni tungida". (Jung 2005:18) Osa sündmusi "võetakse vastu alateadlikult, ilma teadvuse osavõtuta. Taolistest juhtumitest võib saada teadlikuks üksnes intuitiivselt või sügava mõtiskluse teel, miskaudu jõutakse järelduseni, et mingi sündmus peab olema aset leidnud." Selle "emotsionaalne ja oluline tähendus" kerkib "tagantjärele alateadvusest pinnale", näiteks unenäona. (Jung 2005:19)
Unenäos ei avaldu sündmuste alateadvuslik külg "mitte ratsionaalse mõttena, vaid sümboolse kujundina". Just unenägude andmetel oletavad psühholoogid, et on olemas alateadvuslik psüühe. See tähendab, et ühes inimeses on kaks isiksust. [[Isiksuse lõhenemine]] on normaalne nähtus, "üldise teadvustamatuse sümptom, kogu inimkonna vaieldamatu pärisosa". (Jung 2005:19)
"Meie psüühe on osa loodusest ja sama ääretu on ka tema mõistatus. Nii ei suuda me määratleda ei psüühet ega loodust." (Jung 2005:20)
"Need, kes alateadvust eitavad, väljendavad vaid igivana hirmu kõige uue ning tundmatu ees." (Jung 2005:20)
[[Loodusrahvad|Loodusrahvastel]] esineb arusaam, et inimesel on mitu [[hing]]e. "See tähendab, et inimese psüühe pole kaugeltki kindel tervik, vaid vastupidi – ähvardab kontrollimatute emotsioonide pealetungi all hõlpsalt osadeks laguneda. Ka tsiviliseeritud inimesed võivad "lõhestuda ja oma identsuse minetada", "langeda oma tujude meelevalda ja tundmatuseni muutuda". [[Enesevalitsemine]] on haruldane võime. Inimese teadvus "on endiselt haavatav ja võib hõlpsalt kildudeks laguneda". Kuigi võime "teadvuse mõnda osa isoleerida on tegelikult väärtuslik omadus", on ise asi, kui see seisund "tekib iseenesest, inimese teadmata ja nõusolekuta ning isegi vastu tema tahtmist". (Jung 2005:20–22)
[[Sigmund Freud]] püüdis esimesena uurida teadvuse alateadvuslikku tausta.
===Kompleks===
| |||