[[Image:PzH2000.Ger.jpg|thumb|right|Moodne Saksa liikursuurtükk [[PzH 2000]]]]
'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[tulirelv]] [[kaliiber|kaliibriga]] vähemalt 20 mm.
== Ajaloost ==
Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet heitemasinad[[heitemasin]]ad ja [[katapult|katapuldid]]. Esimene [[püssirohi|püssirohul]] töötav suurtükk võeti kasutusele [[1348]]. aaastal [[Rudelsburg]]i juures. [[15. sajandilsajand]]il leiutati [[lafett]] ja asetati suurtükid ratastele. [[19. sajandilsajand]]il leiutati Šveitsis[[Šveits]]is heitelaengute süsteem ja Saksamaal[[Saksamaa]]l tagantlaetav suurtükk. Samuti võeti kasutusele vintsooned rauas. Seoses [[raudtee]] arenguga hakati suurtükke paigutama raudteeplatvormidele. [[20. sajandisajand]]i alguseks leiutati [[taandurmehhanism]]. 1.[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võeti peamiselt prantslaste eestvõttel alates aastast [[1917]] kasutusele esimesed liikursuurtükid. Kergemaid suurtükke paigutati ka [[veoauto]]dele.
== Suurtükkide jagunemine ==
Varasemal ajal erinesid suurtükid teineteisestüksteisest mitme tunnuse järgipoolest, tänapäeval on liigid teineteisele lähenenud.
Tänapäeva suurtükid jagunevad liigilt:
21. rida ⟶ 20. rida:
Üks oluline suurtükiliik on olnud [[mortiir]] ning varasemalt ka [[falkonett]].
Nõukogude suurtükiväes on eristatud ka [[kahur-haubits]]at -– näiteks Nõukogude 152mmLiidu 152 mm suurtükil [[ML-20]] oli mõlema liigi omadusi.
