Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel
resümee puudub
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
|
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-00282A, Westfront, Deutsche Geschützstellung.jpg|thumb|Saksa suurtükimeeskond Läänerindel 1914]]
[[Pilt:4-14 Marines in Fallujah.jpg|thumb|USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004.]]
[[Image:PzH2000.Ger.jpg|thumb|right|Moodne Saksa liikursuurtükk [[PzH 2000]]]]
'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[tulirelv]] kaliibriga vähemalt 20 mm.
Tänapäeva suurtükid jagunevad [[kahur]]iteks ja [[haubits]]ateks. ▼
== Ajaloost ==
Vanasti erinesid need teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on mõlemad liigid teineteisele lähenenud. Nõukogude suurtükiväe ajaloos on eristatud ka [[kahur-haubits]]at, kuna näiteks Nõukogude 152-mm suurtükil [[ML-20]] ([[1937]]. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.▼
Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet heitemasinad ja katapuldid. Esimene püssirohul töötav suurtükk võeti kasutusele 1348. a [[Rudelsburg]]i juures. 15. sajandil leiutati [[lafett]] ja asetati suurtükid ratastele. 19. sajandil leiutati Šveitsis heitelaengute süsteem ja Saksamaal tagantlaetav suurtükk. Samuti võeti kasutusele vintsooned rauas. Seoses [[raudtee]] arenguga hakati suurtükke paigutama raudteeplatvormidele. 20. sajandi alguseks leiutati taandurmehhanism. 1. maailmasõja ajal võeti peamiselt prantslaste eestvõttel alates 1917 kasutusele esimesed liikursuurtükid. Kergemaid suurtükke paigutati ka [[veoauto]]dele.
== Suurtükkide jagunemine ==
*kergeteks (20–125 mm), ▼
*keskmisteks (127–155 mm),▼
*rasketeks (175 mm ja enam). ▼
Varasemal ajal erinesid suurtükid teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on liigid teineteisele lähenenud.
* '''[[kahur]]iteks''' ja
* '''[[haubits]]ateks'''.
Üks oluline suurtükiliik on olnud [[mortiir]] ning varasemalt ka [[falkonett]].
▲
'''Suurtükid jagunevad:'''
'''Kaliibrilt:'''
'''Laadimis- ja tulistamissüsteemilt:'''
*manuaalseteks (tagantlaetavad, varem ka eestlaetavad),
*poolautomaatseteks ja
*automaatseteks.
'''Mobiilsuselt:'''
*
*[[liikursuurtükk]]e ehk iseliikuvaid ja
*
'''Raua sisepinnalt:'''
*vintraudseteks,
*sileraudseteks
Vastavalt '''laengukambri''' tahapoole (reaktiivplahvatusele)
*tagasilöögiga- ja
*[[tagasilöögita suurtükk]]e ehk reaktiivsuurtükke.
Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.
| |||