Jaan Kõue: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
28. rida:
Vabadussõjas osales alates [[6. jaanuar]]ist [[1919]] Viljandi vabatahtlikkude pataljoni 1. [[rühm]]as,<ref name=Helme266 /> võttes osa ka [[Kärstna lahing]]ust.<ref>Silla, P: [http://www.kaitseliit.ee/static/files/2009-05-08_kaitse_kodu_veebruar_2009.pdf Vabadussõja Kärstna lahingust ja selle mälestamisest]. [[Kaitse Kodu!]]. 2009, nr 1, lk 33</ref> Juba samal kuul sai väeosast Viljandi kaitsepataljon, mille 1. jaoskonna ülemaks määrati tõendavate dokumentide puudumisel [[reamees|reamehena]].<ref name=Helme266 /> Teenis alates [[14. jaanuar]]ist 1919 Viljandi kaitsepataljoni III rühma [[nooremohvitser]]ina, [[1. aprill]]ist 3. [[rood]]u [[vanemohvitser]]ina.<ref name=Ohvitserid>[[Mati Õun|Õun, M]] (2002). ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. II kogumik.'' Tallinn: Sentinel, lk 36</ref> Mais sai väeosa nimeks Sakala partisanide pataljon.
Juuni algul 1919 oli hilisema [[Läti]] pinnale jäänud [[Katšanovo]] alevi komandant ning venelastest koosnenud [[Katšanovi vabatahtlike pataljon|Katšanovi vabatahtlike pataljoni]] esimene organiseerija ja juht.<ref name=Helme266 /> Nimetati [[10. november|10. novembril]] 1919
Osales Lõuna-Eestis ja Kirde-Lätis paljudes lahingutes [[Punaarmee]] vastu. Sai viis korda haavata ning ühe korra põrutada.<ref name=Helme266 /> On arvata, et need haavatasaamised määrasid ta hilisema elusaatuse – tollal kasutati valuvaigistina [[piiritus]]t ja [[oopium]]i ning sellest võis tekkida Vastissoni järgnenud [[Alkoholism|viinakirg]].<ref name=Ohvitserid />
| |||