Jaan Kõue: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ErlichLw (arutelu | kaastöö)
ErlichLw (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
26. rida:
 
[[File:Jaan Vastisson.jpg|thumb|left|Jaan Kõue (Vastisson) Vabadussõjas.]]
Vabadussõjas osales alates [[6. jaanuar]]ist [[1919]] Viljandi vabatahtlikkude pataljoni 1. rühmas[[rühm]]as,<ref name=Helme266 /> võttes osa ka [[Kärstna lahing]]ust.<ref>Silla, P: [http://www.kaitseliit.ee/static/files/2009-05-08_kaitse_kodu_veebruar_2009.pdf Vabadussõja Kärstna lahingust ja selle mälestamisest]. [[Kaitse Kodu!]]. 2009, nr 1, lk 33</ref> Juba samal kuul sai väeosast Viljandi kaitsepataljon, mille 1. jaoskonna ülemaks määrati tõendavate dokumentide puudumisel [[reamees|reamehena]].<ref Jubaname=Helme266 veebruari/> keskelTeenis 1919 arvatialates [[ohvitser14. jaanuar]]ideist nimekirja1919 ningViljandi nimetatikaitsepataljoni pataljoniIII 3. roodurühma [[vanemohvitsernooremohvitser]]iksina, [[1. Maisaprill]]ist sai väeosa nimeks Sakala partisanide pataljon3. Juuni algul 1919 oli hilisema [[Lätirood]] pinnale jäänudu [[Katšanovovanemohvitser]]ina.<ref alevi komandant ning name=Ohvitserid>[[KatšanoviMati vabatahtlike pataljonÕun|Katšanovi vabatahtlikeÕun, pataljoniM]] esimene(2002). organiseerija''Eesti ohvitserid ja juhtsõjandustegelased. II kogumik.'' Tallinn: Sentinel, lk 36</ref> Mais sai väeosa nimeks Sakala partisanide pataljon.
 
NovembrisJuuni algul 1919 oli hilisema [[Läti]] pinnale jäänud [[Katšanovo]] alevi komandant ning venelastest koosnenud [[Katšanovi vabatahtlike pataljon|Katšanovi vabatahtlike pataljoni]] esimene organiseerija ja juht.<ref name=Helme266 /> Nimetati 10. novembril 1919 nimetati Sakala partisanide pataljoni 1. roodu vanemohvitseriks ning 6. detsembril jalamaakuulajate (luure-)komando ülemaks. Mõnda aega oli ta ka rooduülema kohusetäitjaks.<ref name=Ohvitserid /> Detsembrist 1919 formeeriti pataljon Sakala partisanide polguks. Jaanuaris [[1920]] ülendati [[alamleitnant|alamleitnandiks]]. Osales Lõuna-Eestis ja Kirde-Lätis paljudes lahingutes [[Punaarmee]] vastu. Sai viis korda haavata ning ühe korra põrutada.<ref name=Helme266 />
 
Osales Lõuna-Eestis ja Kirde-Lätis paljudes lahingutes [[Punaarmee]] vastu. Sai viis korda haavata ning ühe korra põrutada.<ref name=Helme266 /> On arvata, et need haavatasaamised määrasid ta hilisema elusaatuse – tollal kasutati valuvaigistina [[piiritus]]t ja [[oopium]]i ning sellest võis tekkida Vastissoni järgnenud [[Alkoholism|viinakirg]].<ref name=Ohvitserid />
 
Autasustati [[1. september|1. septembril]] [[1920]] [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järguga nr 840: