Karbokatioonid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Carbocationstructure.png|thumb|150px|''tert''-Butüülkatioon (planaarne geomeetria)]]
'''Karbokatioonid''' on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed [[intermediaat|intermediaadid]], millel on positiivne laeng
Positiivselt laetud süsiniku aatomil on välises [[elektronkiht|elektronkihis]] 6 elektroni (sekstett). Laenguta süsiniku aatomil on [[väliselektronkiht|valentskihis]] 8 elektroni (oktett). Viimane on maksimaalselt stabiilne olek, mida püüab saavutada ka väga reaktsioonivõimeline karbokatioon ühinedes (vaba) elektronpaari loovutava [[nukleofiil]]iga.
Karbokatiooni olemus vastab sp<sup>2</sup> [[hübridisatsioon]]ile, mis on trigonaalse planaarse geomeetriaga.
24. rida ⟶ 25. rida:
RCHO + H<sup>+</sup> → RCHO<sup>+</sup>H
Karbokatioone saab tekitada ka [[elektrokeemia|elektrokeemiliselt]].
== Omadused ==
33. rida ⟶ 34. rida:
<sup>+</sup>CH<sub>2</sub>–Alk < <sup>+</sup>CH<sub>2</sub>–CH=CH<sub>2</sub> < <sup>+</sup>CH<sub>2</sub>–Ph < <sup>+</sup>CH<sub>2</sub>–OAlk
Lisaks mõjutavad karbokatioonide stabiilsust, reaktsiooni võimet ja moodustuvate produktide koostist [[steerilised faktorid]], see on katioonse tsentri ekraneerimine asendusrühmade poolt, ja nähtus, mida nimetatakse [[naaberrühma osavõtt|naaberrühma osavõtuks]] (''neighbouring group participation'').
Asendus- ja elimineerimisreaktsioonid ei toimu S<sub>N</sub>1 ja E1 mehhanismi järgi primaarsete alküülühendite korral, kuna primaarne alküülkatioon oleks väga ebasoodus. Karbokatioonsete protsesside läbiviimiseks kasutatakse inertse solvendina tihti polükloriide nagu CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>, CHCl<sub>3</sub>, ClCH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>Cl, ClCH=CHCl<sub>2</sub> jmt. Teisalt, molekulid, mis moodustavad [[allüülsed ühendid|allüül]]- või [[bensüülkloriid|bensüültüüpi]] katioone, on kõrge reaktsiooni võimega.
76. rida ⟶ 77. rida:
RC<sup>+</sup> + Alk<sub>3</sub>C–H → RC–H + Alk<sub>3</sub>C <sup>+</sup> → …
[[Lewisi
[[Naftakeemia]]s kasutatakse isobutaani
5. Deprotoneerumine – see on prootoni ülekanne katioonist nukleofiili (Nu), milleks võib olla anioon, heteroaatomit (O, S, N) sisaldav solvent, kergelt protoneeruv alkeen jm.
87. rida ⟶ 89. rida:
See reaktsioon viib [[E1 reaktsioon|E1]] elimineerimisproduktide tekkele ja teada-tuntud S<sub>N</sub>1 ja E1 konkurentsile.
Deprotoneerumine esineb kõrvalreaktsioonina paljudes katioonsetes protsessides. Trialküülasendatud eteenidest RCH=CR<sup>’</sup>R<sup>”</sup> (isoalkeenid) ei ole võimalik happelisel katalüüsil saada kõrgpolümeere, sest ahela katkestab kasvavast kabokatioonist [[prooton]]i ülekanne [[monomeer]]i alustades nii uut ahelat. Ka ei saa isoalkeenide ioonsel kloorimisel normaalseid Ad<sub>E</sub> adukte (dikloriide), vaid saadakse [[allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] (nimetatakse [[allüülne kloorimine]]). Ioonse kloorimise reaktsiooni võib vaadelda kui vastava karbokatiooni deprotoneerumisele kalduvuse indikaatorit: [[tetrametüületüleen]] (99%), [[isobuteen]] (87%), [[2-metüül-2-buteen|trimetüületüleen]] (85%), [[metallüülkloriid]] (80%), [[isopreen]] (50%), [[stüreen]] (46%), [[tsüklohekseen]] (20%), 1- või 2-buteen (3%).
6. [[Ümbergrupeering]]ud enamstabiliseeritud karbokatiooniks. Tuntud on hüdriidi või alküülrühma 1,2-nihe (1,2 ''shift''). See on iseloomulik hargnenud struktuuriga sekundaarsetele alküülkatioonidele, mis isomeriseeruvad tertsiaalseteks katioonideks.
113. rida ⟶ 115. rida:
== Kirjandust ==
* [[Elvi Muks]]. Comparison of electrophilic addition reactions. Reactions of the carbocationic intermediate. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem''., 1990, 39(2), 94-102.
*
[[Kategooria:Orgaaniline keemia]]
|