Allüülne kloorimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Allüülne kloorimine''' on [[allüülsed ühendid|allüülsete kloriidide]] saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga [[alkeen]]ide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine. Tihti viiakse see protsess läbi madalal temperatuuril gaasilise Cl<sub>2</sub> sissejuhtimisega alkeeni; lisada võib ka eralduvat HCl siduva aluselise komponendi.
Allüülsete kloriidide teke alkeenide kloorimisel on konkureeriv reaktsioon normaalsete [[AdE|Ad<sub>E</sub>]] liitumisproduktide (dikloriidide) moodustumisele. Allüülsed kloriidid tekivad [[karbokatioon]]se [[intermediaat|intermediaadi]] β-deprotoneerumisel, see on β-[[prooton]]i ülekandel (''transfer'') alkeeni. See on sisemiselt eriti omane tertsiaalsetele karbokatioonidele, mis moodustuvad isoalkeenidest. Allüülne kloorimine on üks võimalus 2-asendatud allüülsete kloriidide saamiseks. Näiteks [[2-metüül-2-
MeCH=CMe<sub>2</sub> + Cl<sub>2</sub> → MeCHCl–C<sup>+</sup>Me<sub>2</sub> → MeCHCl–CMe=CH<sub>2</sub> (83%) + MeCH<sub>2</sub>–CMe<sub>2</sub>Cl (5%) + MeCHCl–CMe<sub>2</sub>Cl (12%) + [ MeCH=CMeCH<sub>2</sub>Cl (tº) ]
|