Erinevus lehekülje "Aas-koldkaer" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Trisetum flavescens.jpg|thumb|Aas-koldkaer]]
'''Aas-koldkaer''' ehk '''harilik koldkaer''' ehk '''koldkaer''' (''Trisetum flavescens'', ''Avena flavescens'', ''Trisetum pratense'') on [[taimedkõrrelised|taimekõrreliste]] [[liiksugukond (bioloogia)|liiksugukonda]] [[kõrrelised|kõrrelistekoldkaer]] a [[sugukondperekond (bioloogia)|sugukonnaperekonda]] [[koldkaer]]akuuluv [[perekondüheaastane (bioloogia)|perekonnasttaim]].
 
==Süstemaatika==
Aas-koldkaer kuulub [[alamsugukond]]a ''[[Pooideae]]''.
 
Aas-koldkaer kuulub [[alamsugukond]]a ''[[Pooideae]]''.
==Leviala==
Taim on levinud Euroopas subatlantiliselt. Areaali põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Rootsi ja Edela-Eesti.
 
Ta erineb enamikust koldkaertest erakoldselt suure arvu [[kromosoom]]ide poolest (36 kromosoomi).
Eestis on ta oma areaali kirdepiiril ning esineb kohati ja harva. Ta on [[apofüüt]].
 
==Kasvukoht Levila ==
Kasvab viljakatel mittehappelistel muldadel.
 
Taim on levinud Euroopas[[Euroopa]]s subatlantiliselt. Areaali põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-[[Rootsi]] ja Edela-[[Eesti]]. [[Alpid]]es kasvab ta kuni 2400 meetri kõrguseni. Eriti iseloomulik on ta kõrgustel 400–900 meetrit.
Eestis kasvab kuivadel rohumaadel ja parkides.
 
Eestis on ta oma areaali kirdepiiril ning esineb kohati ja harva. Ta on [[apofüüt]].
 
Aas-koldkaer on [[apofüüt]] ehk teisisõnu kasvab mõõduka kuni tugeva inimmõju all olevates kohtades. Ta kasvab viljakatel mittehappelistel muldadel. Eestis kasvab ta kuivadel rohumaadel ja parkides.
 
==Välimus==
Aas-koldkaer on [[püsik]]. Ta õitseb juunist augustini.
 
Aas-koldrohu kõrgus on 20–80 cm, harva kuni 100 cm.
Kõrgus on keskmine (30–80 cm).
 
Taim on katsumisel väga pehme. Nii [[vars]], [[leht|lehed]] kui ka [[lehetupp|lehetuped]] on kaetud pikkade pehmete karvakestega.
 
Vars on püstine. Varrel on 2–5 [[püstinesõlm vars(botaanika)|püstinesõlm]]e.
 
Lehed on 3,5–12 cm pikad ja kitsad (0,2...02–0,5 cm). Lehelaba alumine osa on jämeda otsaga (umbes 0,3 cm), ja sakiline.
 
Ta õitseb Eestis [[juuni]]st [[august]]ini, aga levila lõunaosas [[mai]]st juunini. [[Õisik]] on pikk (5–12 cm) ja tihe. Pähikud[[Pähik]]ud on kollakad. Pähikus on kaks õit.
 
Vili on tera. Selle (läbimõõt 0,3 cm), pikkus on 1,3–2,5, harva kuni 2,8 mm.
 
==Kasutamine==
 
Ta on väärtuslik [[söödakultuur]]. Saagikus on väike.
 
Ta sisaldab [[B3-vitamiin]]i.
 
==Välislingid==
26 872

muudatust