Redaktsioon: 16. november 2009, kell 15:21 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. detsember 2009, kell 23:34 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Trisetum flavescens.jpg\|thumb\|Aas-koldkaer]] '''Aas-koldkaer''' ehk '''harilik ~~koldkaer''' ehk '''~~koldkaer''' (''Trisetum flavescens'', ''Avena flavescens'', ''Trisetum pratense'') on [[~~taimed~~kõrrelised\|~~taime~~kõrreliste]] [[~~liik~~sugukond (bioloogia)\|~~liik~~sugukonda]] [[~~kõrrelised\|kõrreliste~~koldkaer]] a [[~~sugukond~~perekond (bioloogia)\|~~sugukonna~~perekonda]] ~~[[koldkaer]]a~~kuuluv [[~~perekond~~üheaastane ~~(bioloogia)\|perekonnast~~taim]]. ==Süstemaatika== Aas-koldkaer kuulub [[alamsugukond]]a ''[[Pooideae]]''. ▼ ▲Aas-koldkaer kuulub [[alamsugukond]]a ''[[Pooideae]]''. ~~==Leviala==~~ Taim on levinud Euroopas subatlantiliselt. Areaali põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Rootsi ja Edela-Eesti.▼ Ta erineb enamikust koldkaertest erakoldselt suure arvu [[kromosoom]]ide poolest (36 kromosoomi). Eestis on ta oma areaali kirdepiiril ning esineb kohati ja harva. Ta on [[apofüüt]].▼ ==~~Kasvukoht~~ Levila == ~~Kasvab viljakatel mittehappelistel muldadel.~~ ▲Taim on levinud ~~Euroopas~~[[Euroopa]]s subatlantiliselt. Areaali põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-[[Rootsi]] ja Edela-[[Eesti]]. [[Alpid]]es kasvab ta kuni 2400 meetri kõrguseni. Eriti iseloomulik on ta kõrgustel 400–900 meetrit. ~~Eestis kasvab kuivadel rohumaadel ja parkides.~~ ▲Eestis on ta oma areaali kirdepiiril ning esineb kohati ja harva~~. Ta on [[apofüüt]]~~. Aas-koldkaer on [[apofüüt]] ehk teisisõnu kasvab mõõduka kuni tugeva inimmõju all olevates kohtades. Ta kasvab viljakatel mittehappelistel muldadel. Eestis kasvab ta kuivadel rohumaadel ja parkides. ==Välimus== ~~Aas-koldkaer on [[püsik]]. Ta õitseb juunist augustini.~~ Aas-koldrohu kõrgus on 20–80 cm, harva kuni 100 cm. ~~Kõrgus on keskmine (30–80 cm).~~ Taim on katsumisel väga pehme. Nii [[vars]], [[leht\|lehed]] kui ka [[lehetupp\|lehetuped]] on kaetud pikkade pehmete karvakestega. Vars on püstine. Varrel on 2–5 [[~~püstine~~sõlm ~~vars~~(botaanika)\|~~püstine~~sõlm]]e. Lehed on 3,5–12 cm pikad ja kitsad (0,~~2...0~~2–0,5 cm). Lehelaba alumine osa on jämeda otsaga (umbes 0,3 cm), ja sakiline. Ta õitseb Eestis [[juuni]]st [[august]]ini, aga levila lõunaosas [[mai]]st juunini. [[Õisik]] on pikk (5–12 cm) ja tihe. ~~Pähikud~~[[Pähik]]ud on kollakad. Pähikus on kaks õit. Vili on tera. Selle (läbimõõt 0,3 cm), pikkus on 1,3–2,5, harva kuni 2,8 mm. ==Kasutamine== Ta on väärtuslik [[söödakultuur]]. Saagikus on väike. Ta sisaldab [[B3-vitamiin]]i. ==Välislingid==

Aas-koldkaer: erinevus redaktsioonide vahel