Allan Murdmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Aastatel 1958–[[1960]] töötas Allan Murdmaa riiklikus projekteerimisinstituudis [[Eesti Projekt]]. Aastatel 1960–[[1962]] töötas ta [[Tallinn]]a peakunstnikuna. [[1963]]–[[1968]] ja [[1970]]–[[1976]] töötas Allan Murdmaa õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]]. 1968–1970 oli Allan Murdmaa tööl [[Viljandi]] TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas. 1976–[[1981]] ja [[1987]]–[[1992]] töötas Allan Murdmaa riiklikus projekteerimisinstituudis [[Eesti Maaehitusprojekt]].
 
Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad erinevad elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdma loomingust moodustavad aga mitmesugused monumendid – [[Amandus Adamson]]i, [[Eduard Vilde]], [[Heino Eller]]i ja [[Oskar Luts]]u mälestussambad, [[Tehumardi lahing]]u obelisk, [[Rakvere]] stalinismiohvrite monument ning [[Maarjamäe memoriaal]]. Eesti ajaloomuuseumi arendusdirektori [[Mariann Raisma]] arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis.

Allan Murdmaa oli [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.
 
<gallery>
24. rida ⟶ 26. rida:
 
==Välislingid==
 
* [[Hetlin Villak]]. [http://www.epl.ee/artikkel/482750 Suri arhitekt Allan Murdmaa], EPL, 16. november 2009