Vikipeedia

Süvaveekerge: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P vaata ka rub
toim
1. rida:
'''Süvaveekerge''' ehk '''uhkvool''' (parem kui: '''tõusuhoovus''', '''kerkehoovus''', '''tõusikvool''', '''''upwelling''''', '''apvelling''') on [[Rannik|rannikulähedase]] [[Meri|mere]] süvakihtidest pärineva külma [[Vesi|vee]] tõus pinnakihtidesse.
 
TõusuhoovuseSüvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga [[kompensatsioonihoovus]]ena külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest.
 
Parim tõusuhoovusesüvaveekerke näide on [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul. Meri on seal [[subduktsioonivöönd]]i ja sellega seotud [[süvik]]u tõttu sügav ning tavaliselt püsivad seal idakaartetuuled, mis vee pinnakihi [[ookean]]ile puhuvad. Tõusuhoovusest saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid. Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist nähtust nimetatakse [[El Niño]] ja selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle mõju on ülemaailmne, kahtlustatakse ka seost [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]].
Süvaveekerkest saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid, sest toitaineterikas vesi meelitab sinna hulgaliselt kalu.
 
Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist nähtust nimetatakse [[El Niño]]ks ja selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle mõju on globaalne, ning seetõttu võib tal olla seos [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]]{{lisa viide}}; viimastel aastatel on täheldatud El Niñode kestuse pikenemist{{lisa viide}}.
Tõusuhoovus soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete poolest (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]). Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid toiduks [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]] ja [[protistid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Fütoplanktonist omakorda toituvad [[Eukarüoodid|eukarüootsed]] mereloomad, kelle inimene hea meelega oma toidulauale paneb. ▼
 
▲TõusuhoovusSüvaveekerge soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete poolesttoitaineterikas (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]). Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid toiduksainevahetusel [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]] ja [[protistid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Fütoplanktonist omakorda toituvad [[Eukarüoodid|eukarüootsed]]omakorda mereloomad, kellekeda inimene hea meelegasageli omatoidu toidulaualeeesmärgil panebpüüab.
Tõusuhoovus mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es ei [[Sademed|saja]] praktiliselt üldse.▼
 
▲TõusuhoovusSüvaveekerge mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es eisajab [[Sademed|saja]] praktiliselt üldseüliharva.
Tõusuhoovuse tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s ''[[föön]]'' ja [[Kaljumäestik]]us ''[[chinook]]''. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid viib samas sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita. ▼
 
▲TõusuhoovuseSüvaveekerke tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s ''[[föön]]''ideks ja [[Kaljumäestik]]us ''[[chinook]]ideks'''. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid ühtlasi viib samaska sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
 
Süvaveekerke vastandnähtus on [[pealisvee sukeldumine]] (inglise ''downwelling'').
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Süvaveekerge"