Marburg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
24. rida:
Marburg tekkis Lahni jõe ületuskohale kohta, kus ristusid ida-lääne suunaline [[Praha]]–[[Köln]]i kaubatee ja põhja–lõuna suunaline kaubatee [[Läänemeri|Läänemere]] äärest [[Alpid]]esse. Asula oli kindlustatud ja seal koguti [[toll]]imaksu. [[9. sajand]]il rajati sinna kindlus, kus valitses [[Giso dünastia]]. Marburg sai linnaks aastal [[1140]], nagu nähtub leitud müntidest. Sel ajal läks linn Gisodelt [[Tüüringi maakrahv]]ide kätte, kelle residents oli [[Wartburg]]i linnuses [[Eisenach]]is.
 
Alates [[1264]]. aastast, kui Tüüringi maakrahviks sai [[Heinrich (Hesseni maakrahv)|Heinrich]], kes liidendas [[Hesseni maakrahvkond|Hessen]]i, kuni umbes 1540. aastani olid Marburg ja [[Kassel]] Tüüringi maakrahvkonna pealinnad. Pärast maakrahvkonna esimest jagamist oli Marburg [[Hessen-Marburg|Hessen-Marburgi maakrahvkonna]]i maakrahvkonna pealinn [[1485]]–[[1500]] ja uuesti [[1567]]–[[1605]]. Hesseni peamine poliitiline vaenlane oli sel ajal [[Mainzi peapiiskop]], üks [[kuurvürst]]idest, kellega tihti maade pärast jageldi.
 
Seejärel kaotas Marburg poliitilise tähtsuse ning muutus lihtsalt provintsi- ja ülikoolilinnaks. [[Kolmekümneaastane sõda]] andis linnale ränga hoobi, tuues piirkonnale rohkem inimkaotusi kui kõik järgnevad sõjad, sealhulgas mõlemad maailmasõjad kokku. Piirkonna elanike arv vähenes üle 3 korra.
34. rida:
Marburgi lähedal töötasid [[vennad Grimmid]], kes korjasid linna ümbrusest muinaslugusid. Nii näiteks seisab [[Rapuntsel]]i torn Marburgis, aga linna lähedal Schwalmi piirkonnas kuulus väikeste tüdrukute riietusse harilikult [[Punamütsike|punane mütsike]].
 
[[1866]]. aastal pärast [[Austria-Preisi sõda]] läks Hessen (ja Marburg koos sellega) [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] koosseisu. Preisimaa muutis Marburgi provintsikeskuseks ja suurendas ka Marburgi ülikooli tähtsust. Ehkki linn oli tähtis administratiivne ja hariduskeskus, puudus tööstus linnas peaaegu täielikult ja seetõttu oli linnavalitsus ääretultväga konservatiivne.
 
[[17. juuni]]l [[1934]] pidas Saksamaa asekantsler [[Franz von Papen]] Marburgi ülikoolis natsidevastase kõne, mida nimetatakse [[Marburgi kõne]]ks. SeetõttuSee oli Saksamaal enne [[1945]]. aastat viimane avalik kõne natside vastu, kes olid võimule tõusnud 17 kuud varem ja seda von Papeni mõõdukal kaasabil. Karistuseks hukkasid natsid kaks nädalat hiljem [[Pikkade nugade öö]]l Papeni lähikondlasisekretäri [[Herbert von Bose]], advokaadi [[Edgar Julius Jung]]i ja nõuniku [[Erich Klausener]]i, keda peeti kõne autoriteks.
 
[[1942]] muudeti Marburg haiglalinnaks ning kõik linna haridus- ja valitsusasutused anti haiglate käsutusse. 1945. aasta kevadel oli linnas üle 20 tuhande patsiendi, peamiselt haavatud saksa sõdurid. Haiglalinna staatuse tõttu ei pommitatud Marburgi nii palju kui teisi Saksa linnu.
[[1945]]. aastal maeti Marburgi ümber Marburgi [[aukodanik]] [[Paul von Hindenburg]].
 
[[1945]]. aastal maeti Marburgi ümber Marburgi [[aukodanik]] [[Paul von Hindenburg]].
 
Marburgil on seitse [[sõpruslinn]]a. Need on [[Poitiers]] ([[Prantsusmaa]], alates [[1961]]), [[Maribor]] ([[Sloveenia]], alates [[1969]]), [[Sfax]] ([[Tuneesia]], alates [[1971]]), [[Gig Harbor]] ([[USA]], alates [[1982]]), [[Eisenach]] (Saksamaa, alates [[1988]]), [[Northampton]] ([[Suurbritannia]], alates [[1992]]) ja [[Sibiu]] ([[Rumeenia]], alates [[2005]]).
 
== Välislingid ==
{{commons|Marburg}}
*[http://www.marburg.de/ Marburgi koduleht]