Looduslik valik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kribu
P kribu
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}}
'''Looduslik valik''' (vahel tõlgitud ka kui: '''loomulik valik''') on oluline [[bioloogiline evolutsioon|bioloogilise evolutsioon]]i faktor, mille pakkus välja [[Charles Darwin]], eristades seda [[kunstlik valik|kunstlikust valikust]], ning mida [[neodarwinism|neodarwinlikus]] [[bioloogia]]s peetakse parimaks [[seletus]]eks [[liigiteke|liigitekkele]]. Teised evolutsiooni faktorid on [[geenitriiv]], [[geenisiire]] ja [[mutatsioon]]id. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust [[fossiil]]id.
 
==Definitsioon==
8. rida:
==Ülevaade==
 
Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et [[keskkond|keskkonna]]tingimused (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi [[organism]]ide [[tunnus]]ed aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja [[paljunemine|paljunemisele]]; organismid, millelkellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem [[viljakus|viljakad]]. NiiSeni kaua kuikuni keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, et need tunnused oleksid endiselt [[adaptiivsus|adaptiivsed]], muutuvad need tunnused [[populatsioon]]ides tavalisemateks. [[Liik (bioloogia)|Liigi]] [[ökoloogiline nišš|ökoloogilise niši]] kadumine või ülerahvastus [[arvukuse kasv]]u tagajärjel võib ellujäämiseks vajalikke adaptiivseid tunnuseid tunduvalt muuta. Sel juhul ning ka mis tahes keskkonnas, kus ellujäämist määrab rohkem [[ökoloogia]] kui [[teisesed sugutunnused]], leiab aset [[ökoloogiline valik]]. Viimast terminit kasutatakse ainult selleks, et tuua välja [[ristumine|ristumise]] ja [[paaritumine|paaritumisega]] mitteseotud tegurid.
 
Darwini teooria, mille kohaselt [[liik (bioloogia)|liik]]ide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seda nähtust nimetas Darwin individuatsiooniks. Selles teoorias puuduvad väited selle kohta, kuidas individuatsioon töötab. Hilisemad avastused [[geneetika]]s [[seletus|seletavad]] mitmeid paljunemisel toimivaid mehhanisme: nii [[mittesuguline paljunemine|mittesugulise]] kui ka [[suguline paljunemine|sugulise paljunemise]] korral juhuslikud [[mutatsioon]]id (sealhulgas vead [[DNA]] [[transkriptsioon]]il); sugulise paljunemise puhul (järglasel on vanemate DNA segatud) on tähtsad mehhanismid ka [[geenitriiv]] ja [[geenisiire]]. Konkurentsi partnerite pärast (tavaliselt isaste konkurents emaste [[viljastamine|viljastamise]] pärast) pidas Darwin enamiku liikide puhul ökoloogilise konkurentsi suhtes teisejärguliseks.