Diskursus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Diskursuse''' all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit. Diskursust organiseerivatest [[normid]]est ja [[tavad]]est ei ole selle kasutaja üldjuhul teadlik.
 
Algselt on "diskursus" tähendanud formaalset arutlust mingil teemal, näiteks [[Descartes]]'i ''Discours de la méthode'' (eesti keeles "Arutlus meetodist"). Keeleteaduses on mõistet kasutatud viitamaks analüüsiühikuks olevale [[tekst|tekstihulgale]] (ka selle verbaalsele vastele). Kaasaegne lõtv kasutus tuleneb [[strukturalism]]ist, mis propageeris [[keel]]t igasuguse [[kommunikatsioon]]i mudelina. Teine mõiste piire lõdvendav tegur on asjaolu, et prantsuse keeles on sõnal ''discours'' arvukalt tähendusi ja konnotatsioone. See kajastub ka prantsuse autorite vastuvõtul teistes keeltes; vrdl [[Jacques Lacan|Lacani]]i "alateadvuse diskursus" mida võiks tõlkida ka "alateadvuse kõne."
 
Diskursuse teooriad on üldjuhul mõjutatud [[Émile Benveniste]]'i käsitlusest. Enamik neist rõhutab seda, et diskursus on intersubjektiivne nähtus ning et tal on inimkogemust konstitueeriv roll.