Erinevus lehekülje "Kuristik" redaktsioonide vahel

Lisatud 1117 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
Kuristikuks nimetatakse ka väga kitsast ja sügavat [[sälkorg]]u.
 
Kuristik tekib nii, et voolu[[vesi]] tungib mingisse lõhesse, uhub sealt pehme pinnase koos veega minema ja laieneb ise sealjuures.
 
Kuristikus liikumine võib vahel eluohtlik olla, sest kuristikkudesse kipuvad koonduma [[laviin]]id ning [[muda]]- ja [[rusuvool]]ud. Suurvee ajal võib veetase kiiresti tõusta ja alaneda.
 
Kuristik erineb [[kanjon]]ist selle poolest, et kanjoni põhi on täies osas [[jõgi|jõe]]vee all, aga kuristikus on ka kuiva maad. Sageli hõlmab suure osa kuristiku põhjast [[mets]]. Kuristik võib aja jooksul olla ka täiesti kuivaks muutunud.
 
Kui kuristiku põhjas voolab jõgi, on see sagedamini [[kärestik]]uline. Kuristikud, mille põhjas voolab kärestikuline jõgi, võivad muutuda [[turism]]imagnetiteks, pakkudes võimalusi jõge mööda sõita [[parv]]ede, [[süst]]ade, kummipaatide ja muude [[veesõiduk]]itega.
 
[[Jääaeg|Jääajal]] olid kuristikud põhjast kuni servani jääd täis. Mõni kuristik võis jääaja lõpus jääs olla veel tükk aega pärast seda, kui tema servad juba jäävabad olid.
 
Vahel võimaldavad kuristikud loodusliku läbipääsu [[mägi|mägede]] vahelt.
 
==Vaata ka==
*[[Kuristike loend]]
*[[Kanjon]]
 
[[Kategooria:Kuristikud| ]]
27 428

muudatust