Redaktsioon: 19. detsember 2005, kell 13:31 redigeeri 84.50.17.184 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. detsember 2005, kell 13:49 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 085 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Kui [[Böömimaa]] oli taas keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)\|Sigismundi]] käes, kuulus ta rahulolematute aadlike hulka, kes reaalselt järgnevatelgi aastatel kuningate võimu vaidlustasid. Aastal [[1451]] oli lapskuningas [[Ladislaus Postumus]]e eest [[regent\|regendina]] valitsev [[Saksa-Rooma keiser\|keiser]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich III]] sunnitud määrama riigiregendiks Jiří, sest keisri enda positsioonid olid [[Austria]]ski nõrgad, Böömimaast rääkimata. Nii sai Jiříst Böömimaa tegelik valitseja. Aastal [[1457]] suri Ladislaus ootamatult ning aadlikud valisid ~~lärgneval aastal~~[[1458]] uueks kuningaks Jiří Poděbradyst. Teda süüdistati eelmise kuninga mürgitamises, kuid tänapäeval usutakse, et Ladislaus suri haiguse tagajärjel. Et aga Jiří ~~aga~~ jätkas [[hussiidid\|hussiitide]] soosimist ega kartnud ka [[paavst]]iga vastuollu minna, tekitas ta välismaal suurt vastumeelsust. Seetõttu on teda nimetatud ka ketserkuningaks. Aastal [[1466]] heitis paavst Jiří kirikust välja ning keelas igasugused liidud temaga. Selle kasutas ära Böömimaa endine liitlane [[Ungari]] kuningas [[Mátyás Corvin]], kes vallutas suure osa Määrimaast ([[Morava]]st) ning laskis end Böömimaa kuningaks kroonida. Selle tiitli säilitas ta kuni surmani. Jiří Poděbradyst suri aga 1471. aastal ning seejärel läks tema troon [[Jagelloonid]]ele. {{algus}}

Jiří Poděbradyst: erinevus redaktsioonide vahel