'''Jiří Poděbradyst''' ehk '''Jiří Kunštátist ja Poděbradyst''' ehk '''Podebrady''' või '''Podiebrad''' ([[tšehhi keel|tšehhi]] ''Jiří z (Kunštátu a) Poděbrad'', [[saksa keel|saksa]]päraselt ''Georg von Podiebrad''; [[23. aprill]] [[1420]] – [[22. märts]] [[1471]]) oli [[Böömimaa kuningas]] [[1458]]–[[1471]].
Ta oli tšehhi aadliku ([[Viktor PodiebradistPoděbradyst]]) poeg ning kuulus algselt [[taboriidid|taboriitide]] ridadesse. Peale seda, kuiKui [[Böömimaa]] oli taas keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] käes, kuulus ta rahulolematute aadlike hulka, kes reaalselt järgnevatelgi aastatel kuningate võimu vaidlustasid. [[1451]]. aastal oli lapskuningas [[Ladislaus Postumus]]e eest regendina valitsev keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] sunnitud Podiebradi määrama riigiregendiks, kuna tema enda positsioonid olid [[Austrias]]ki nõrgad, Böömimaast rääkimata. Nii sai Podiebradist Böömimaa tegelik valitseja. [[1457]]. aastal suri Ladislaus ootamatult ning aadlikud valisid uueks kuningaks Podiebradi. Ta tekitas suurt vastumeelsust välismaal aga seetõttu, et jätkas hussiitide soosimist ning ei kartnud ka paavstiga vastuollu minna. Seetõttu on teda nimetatud ka ketserkuningaks. [[1466]] heitis paavst Podiebradi kirikust välja ning keelas temaga igasugused liidud. Selle kasutas ära Böömimaa endine liitlane [[Ungari]] kuningas [[Matyas Corvin]], kes vallutas suure osa Määrimaast (Moraaviast) ning lasi ennast Böömi kuningaks kroonida. Selle tiitli säilitas ta kuni surmani. Podiebrad suri aga [[1471]]. aastal ning seejärel läks tema troon [[Jagelloonid]]ele.
