Reinhold von Buxhoeveden: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Ta oli teine [[Buxhoeveden]]ide soost Saare-Lääne piiskop.
 
Buxhoeveden sündis tõenäoliselt [[1480. aastad|1480. aastate]] alguses ja [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[1501]]. aastal [[Rostocki ülikool]]is, kus ta sai [[1506]]. aastal kanoonilise õiguse [[magister|magistriksmagistri]] ja ''magister artium''i kraadi. Seejäel asus ta valmistuma vaimuliku karjääriks ning tal õnnestus siirduda vaimuliku kandidaadiajaks [[Rooma]]. Paraku pole teada, kaua ta seal viibis, kuid sealolemise ajal määrati ta nii Tartu kui ka Saare-Lääne toomhärraks ning hiljemalt [[1519]]. aastal oli ta Liivimaal tagasi, kus temast sai Tartu piiskopi ja tulevase Riia peapiiskopi [[Johannes Blankenfeld]]i lähemaid abilisi. [[13. november|13. novembril]] [[1519]] sai ta [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[toomdekaan]]iks. Järgnevatel aastatel ei viibinud ta siiski mitte Lääne-Eestis, viibisvaid mõndaläks aegahoopis Blankenfeldi saadikuna paavst [[RoomaLeo X]]s jajuurde määratiaudientsile. nii[[1520]]. Tartuaasta kuijärel kategutses Saare-Lääneta [[toomhärra]]ksvaheldumisi Saaremaal ja Tartus.
 
[[1527]]. aastal, kui Saare-Lääne piiskop [[Johannes IV Kievel]] suri, võis Buxhoevedenil olla piisavalt mõju, et lasta end valitud saada tema järglaseks, kuid ometi ei saanud temast toona piiskoppi, võimalik, et seetõttu, et teda seostati Blankenfeldi jäigalt katoliikliku poliitikaga, pealegi oli kahtlusi, et viimane soovis Liivimaad venelastele reeta. Nõnda jäi Buxhoeveden veel kolmeks aastaks toomdekaani kohale.
Buxhoeveden valiti [[kapiitel|kapiitli]] poolt [[18. oktoober|18. oktoobril]] 1530 piiskopiks ja ta kinnitati paavsti poolt ametisse [[3. august]]il [[1532]].
 
[[18. oktoober|18. oktoobril]] 1530 valiti Buxhoeveden Saare-Lääne kapiitli ja rüütelkonna poolt piiskopiks, sealjuures anti Läänemaa vasallide hulgast talle kaks vastuhäält. Keiser kinnitas uue piiskopi [[1531]]. aasta detsembris, paavsti poolt tuli kinnitus aga alles [[3. august]]il [[1532]]. Kuid enne, kui Liivimaal sellest teada saadi, puhkes [[Saare-Lääne vaenus]].
[[Saare-Lääne vaenus]]e ajal (1532–1536), võitles ta Läänemaale tunginud Riia peapiiskopi koadjuutori [[Wilhelm von Hohenzollern]]iga, kes püüdis ise piiskopiau endale saada. Lõpuks õnnestus Buxhoevedenil vaenus võita, kuid see tõi kaasa tõsise rahalise puudjäägi ning tülid mõjukate vasallisuguvõsadega. Seetõttu jätkusid sisevastuolud piiskopkonnas ka [[1540. aastad|1540. aastatel]].
 
[[Saare-Lääne vaenus]]evaenuse ajal (1532–1536), võitles taBuxhoeveden Läänemaale tunginud Riia peapiiskopi koadjuutori [[Wilhelm von Hohenzollern]]iga, kes püüdis ise piiskopiau endale saada. Lõpuks õnnestus Buxhoevedenil vaenus võita, kuid see tõi kaasa tõsise rahalise puudjäägi ning tülid mõjukate vasallisuguvõsadega. Seetõttu jätkusid sisevastuolud piiskopkonnas ka [[1540. aastad|1540. aastatel]].
Buxhoeveden loobus ametist enne [[13. juuli]]t 1541.
 
Buxhoeveden loobus ametist enne [[13. juuli]]t 1541. Sealjuures avaldas talle tugevat survet [[Liivi ordu]]. Tema järel sai ordu tahtel piiskopikoha administraatoriks [[Kuramaa piiskop]] [[Johann von Münchhausen]].
Ta suri enne [[7. mai]]d [[1557]] [[Koluvere piiskopilinnus]]es.
 
TaBuxhoeveden suri enne [[7. mai]]d [[1557]] [[Koluvere piiskopilinnus]]es.
 
==Vaata ka==
*[[Buxhoeveden]]
 
==AllikasKirjandus==
*'''[[Leonid Arbusow''' vanem]], ''"Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert"''.
*[[Jüri Kivimäe]], Piiskop ja Hansakaupmees: Reinhold von Buxhövdeni ja Johann Selhorsti kaubasuhetest 1530. aastate algul. In: ''Sõnadesse püütud minevik: in honorem [[Enn Tarvel]]''. Tallinn: Argo, [[2009]], lk-d 138-158.
 
{{algus}}
27. rida ⟶ 30. rida:
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Buxhoevedenid|Reinhold]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Surnud 1557]]